Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raamatupidajad: ausaid ettevõtjaid karistatakse

    Sõiduautode maksumuudatus võtab ettevõtetelt võimaluse tõendada oma ametisõite ning võib sundida asjatult makse maksma, leiab Eesti Raamatupidajate Kogu.

    “Hull on see, et on õiguskindluse riive. Kõiki käsitletakse üheselt ja puudub ausa deklareerimise võimalus, nagu meil ­ausaid ettevõtteid enam polekski. Tegelikult on ikka küll,” rääkis raamatupidajate kogu nõukoja liige Virge Haiba planeeritavast tulumaksuseaduse muutmisest.
    Seadusemuudatus paneb paika, et tööandja sõiduauto isiklikuks otstarbeks kasutamisel on fikseeritud erisoodustuse hind 256 eurot kuus, millelt tasutakse nii tulumaks kui ka sotsiaalmaks. See on fikseeritud kõigile ning sõidupäevikut pole vaja enam pidada. See omakorda tähendab, et ettevõttes, kus tehakse autoga minimaalselt erasõite, tuleb asjatult riigile makse maksta.
    “Maksupetturitega tuleb võidelda, kuid kavandatavad muudatused ei täida soovitud eesmärki, küll aga tõstavad need olulisel määral just ausate ettevõtjate maksukoormust,” seisis raamatupidajate teates.
    Nende hinnangul tuleneb olulisem maksutõus sellest, et ettevõtetele tehakse pea võimatuks täielikult tõendada ametisõite ning maksta makse vastavalt tegelikule kasutusele.
    “Käibemaksu arutelu varjus tehakse ära see, et enam ei ole üldse võimalik ausalt deklareerida,” ütles Haiba. Tema meelest  jääb muudatuse vajadusest mulje, justkui Eestis ei olekski enam ausaid ettevõtjaid, kuid ta kinnitas, et soov oma sõite tõestada ning nende pealt ­ausalt makse maksta on paljudel ettevõtjatel.
    Probleemi olemus on nihkunud. “Ei saa ju olla maksu eesmärk mingisugust ühte poesõitu kinni pidada, et maksuamet peab selleks meeletult tööd tegema. Oluline on saada üldiselt teada, kuidas seda autot tegelikult kasutatakse,” märkis Haiba.
    Haiba sõnul on raamatupidajate kogu soov, et ministeerium räägiks ettevõtjatega probleemsed kohad läbi. Ta nõustus, et sõidupäevikutega on probleeme, kuid sel juhul tuleks ühise arutelu käigus leida kompromiss.
    “Praegu öelda, et ainuüksi ­auto omamine tähendab, et sa pead maksma ja väga räigelt, nii et sul ei ole muud võimalust – see on julmavõitu,” nentis Haiba.
     
    Kriitika
    Raamatupidajad kummutavad eelnõu
    1. väide: halduskoormus väheneb. Väide, et planeeritava seadusmuudatusega vähendatakse ettevõtete halduskoormust, sest ei pea enam sõidupäevikut pidama, on vale, sest ka praegu ei ole päeviku pidamine kohustuslik ning kõik, kes ei soovi päeviku pidamisele aega raisata, maksavad fikseeritud summa 256 eurot kuus.
    2. väide: praegu erasõitude arvestus puudulik.  Praegune kord on arusaadav ja õiglane: kui peetakse arvestust, siis eeldatavalt makstakse tegelikelt sõitudelt, esitatakse töötajatele arveid erasõitude eest või tõestatakse auto mittekasutamist isiklikuks otstarbeks. Planeeritav kord välistab kõik erisused ja jätab ainult otsustuse, kas kasutatakse või mitte ja kui kasutatakse, sõltumata määrast, siis tuleb täismaks peale.
    3. väide:  praegune kord võimaldab maksudest kõrvale hiilida. Praegune kord annab täpse reglemendi seaduskuulekaks käitumiseks. Uue muudatuse järgi on ainsaks võimalikuks seaduskuulekaks käitumiseks maksta 100% makse, ülejäänud variandid jäävad maksuameti momenditõlgenduste valdkonda.
    4. Väide: maksuametil on tülikas praegust maksustamist kontrollida. Kõik sõidukid kuuluvad kohustuslikule registreerimisele registris ning andmed nende asutuste kohta, kes ja kui palju vastava klassi autosid omavad, peaksid maksuametile kättesaadavad olema.
    5. väide: ettevõtted omavad sõiduautosid ainult eputamiseks või isiklike sõitude tegemiseks. Väga paljudel ettevõtetel on autod hädavajalikud (elektrikäiduettevõtted, ehitusettevõtted, ettevõtted, kelle teeninduspiirkonnad on hajutatud jne) ning nende asendamine rahandusministeeriumi soovitatud jalgratastega ei ole võimalik, juhul kui ettevõte tahab turul konkureerida ja kasumisse jääda.
     
    Kommentaar
    Praegune kord on ebaõiglane
    Marek Uusküla, rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhatajaPraegu sätestatud maksukohustus võib kujuneda erisoodustuse hinnast väiksemaks, kuid sõiduauto kasutamine erasõitudeks võib olla ka selline, et erisoodustuse hind jääb sellele jalgu.Nüansi lisab ka praeguse arvestuse ehk sõidupäeviku pidamise loomingulisus. Seega on praegune regulatsioon samuti selgelt ebavõrdne ja ebaõiglane, sest sisuliselt maksab riik praegu kinni ettevõtja isiklikud kulud.Euroopa Komisjoni 2010. aastal Belgia ja Hollandi kogemuse põhjal tehtud uuringu järgi kasutatakse tööautot töösõitudeks 20–30% juhtudest, ülejäänud ajal tehakse erasõite.  Kui autot ei kasutata eranditult ettevõtluseks, siis eraldi arvestust pidama ei pea. See muudab süsteemi lihtsamaks, sest on selge maksukohustust sätestav reegel, mis on seaduses fikseeritud. Ka väheneb nende ettevõtjate halduskoormus, kes lubavad töötajatel erasõite teha.Eesti Panga uuringust selgub, et need, kel võimalus, elavad suures mahus n-ö läbi ettevõtte. Ettevõtlustulu teenivad majapidamised on jätnud esitamata 62% teenitud tulust.Sissetulekute avalikustamisel väiksemas mahus võib olla mitu põhjust: kas osa sissetulekust varjatakse või esitatud tuludest on maha arvatud suurem summa kulutusi. Võrreldes maadega, kus sama uuringu tehti, oli see osatähtsus meil oluliselt suurem.Eesti Panga liisingustatistika näitab, et ettevõtted liisivad keskmiselt 30% kallimaid ­uusi sõiduautosid ja ligi 70% kallimaid kasutatud sõiduautosid kui eraisikud.Ratsionaalselt mõtlev ettevõtja ei kasuta teenuse pakkumise sisendiks ülikalleid sõiduautosid, mis tähendab, et keskmisest kallima sõiduauto soetamisel mõjutavad teda otsuste langetamisel muud motiivid.
    Tööandjal vabad käed. Tööandja peab ise otsustama, kas anda kasutada sõiduauto töötajale isiklikuks otstarbeks või mitte. Ka uue korra järgi võib töötaja tööandja hüve kompenseerida ja siis polegi erisoodustust, vaid saadud teenus.Maksustamine on jätkuvalt kuupõhine ja kui mõnel kuul tööandja sõiduautot isiklikuks otstarbeks ei kasutata, siis pole töötaja saanud ka rahaliselt hinnatavat hüve ja seega pole ka maksukohustust.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.