Lang on lõpuks alla roninud puu otsast, kus ta oli, kui Sirbis pauk käis. Reformierakonnale omaselt on järjekordne skandaal käändunud valetamisskandaaliks. Mitte et siin uudist oleks. Õhkkond on nagu Reformierakonna rahastamisskandaali aegu: kõik teavad, et Reformierakond valetab, nad ise teavad ka, et me teame, et nad valetavad, aga valetavad ikka edasi. Sedakorda oleks ämma kappi tarvis selleks, et sinna must pesu sisse toppida.

Tahe kohtus võimalusega. Veel üleeile püüdis Rein Lang jätta muljet, et Sirbi ümber toimuva sisu seisneb kultuuriinimeste eri põlvkondade tülis, vastandlikes arusaamades sellest, mismoodi peaks kultuuriajalehte tegema. Seda toetas jõuliselt Postimehes ilmunud zaumlase Jüri-Franciscus Lotmani kirjutis, mille kohaselt olevat arenenud ühiskondades tavapärane, et kui omanik jätab kinnisvara hooleta, siis kolib keegi teine sinna sisse. Lotman jätab mainimata, et praegusel juhul tõsteti siiski senised elanikud jõuga välja. Sirbi “vanade” töötajate kõneldust teame, et komissar Kaur Kender ei marssinud sisse mitte kolme uue kaastöötajaga, keda avalikkusele oma meeskonnana esitles, vaid tuli  koos üheksa inimesega. Praeguse seisuga pole enam tähtis, kas “proletaarmadrus” Kender pakkus ennast Langile ise või kas Sirbi ülevõtmise paan sündis Rain Rosimannuse ja Kristen Michali peas. Keskne on, et kultuuriminister Lang on valetanud ja on sundinud ka teisi seda tegema.

Plaan on suurem. Teiseks, plaan on mastaapsem kui vaid Sirp. Sihtasutuse Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga viitas enne Reformierakonna tööriista rollist väljatulemist, et muudatused ootavad ka kultuuriajakirju: Lang pidavat neid kohendamisvääriliseks. Tuletage meelde ka rahandusminister Jürgen Ligi märkust, et ega Rahvusringhääling saa ometi peremeheta jääda, nagu ta seni on. Reformierakonna plaan on lisada ­ERRi nõukogu koosseisu kultuuriministeeriumi esindaja. Kui läheb Sirp, on ERR järgmine.