Vajaduspõhine õppetoetus tundengeid ei köitnud

Haridus- ja teadusministeerium teatab, et vajaduspõhist õppetoetust oleks olnud õigus saada 33 protsendil sel aastal õppima asunud 14 000 tudengist, kuid madala taotlushuvi tõttu saab sügissemestril toetust vaid 16%.

Kõrghariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul oli nii madal huvi taotlemise vastu talle üllatus. „Septembri taotlusvoor näitas, et 52% neist, kes toetust oleksid saanud, ei hakanud seda taotlemagi," sõnas Põllo.

Sügisel asus Eesti kõrgkoolides õppima 14 113 tudengit, kel oli õigus taotleda vajaduspõhist õppetoetust. Neist vastas toetuse saamise tingimustele 32,8% ehk 4632 õppurit oleks taotlemise korral saanud sel poolaastal vajaduspõhist õppetoetust. Samas esitas septembri jooksul taotluse vaid 3642 tudengit ning neist kvalifitseerus õppetoetuse tingimustele 2270 isikut ehk 16%.

Sel aastal kõrgkooli õppima asunutele rakendus esimest korda vajaduspõhine õppetoetus. Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle pereliikme keskmine sissetulek jäi alla 280 euro pereliikme kohta kuus. Kui sissetulek pereliikme kohta ei olnud üle 70 euro kuus, on toetus 220 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta jäi vahemikku 70–140 eurot, on toetuseks 135 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta oli vahemikus 140–280 eurot kuus, on toetus 75 eurot kuus.