Väikeettevõtjad tegid riigile ettepanekuid

Rakveres toimus eelmisel nädalal esimest korda üleriigiline ettevõtlusfoorum, mille korraldas 25. sünnipäeva tähistav Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatisoon (EVEA) eesmärgiga leida koos ettevõtjatega probleemsetes kohtades lahendusi ning teha ettepanekuid vastavatele ministeeriumidele. Foorumil oli kolm paneeli: arutleti ettevõtluskeskkonna, seaduste ja õigusloome üle. Igas vestlusringis osalejad tegid esmalt lühikese ettekande, mille lõpus käisid välja ka oma ettepanekud.

Ettekannete järel vastati küsimustele ja arutleti murekohtade üle.

Esimese paneeli järel küttis enim kirgi FIEsid puudutav, millest rääkis peamiselt notar ja juristide liidu president Priidu Pärna, kes tegutseb samuti FIEna. Ta pidas FIEt liialt juriidiliseks terminiks ning pigem defineeris neid kui egoettevõtjaid: “Ego  –  see olen mina, ma tegutsen oma nimel, ma olen uhke egoettevõtja.”

EVEA tunnustas ettevõtjaid

Ettevõtlusfoorumile järgnenud galal tunnustas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) tublimaid ettevõtjaid.Eelmisel nädalal Rakveres toimunud EVEA 25. sünnipäeva puhul peetud galal jagati konkursi “Eesti ettevõtlik vaim” võitjatele auhinnad.Tiitli “Põlvkondade jõud” ehk aasta parim pereettevõte pälvis kalatooteid valmistav ja turustav M.V.Wool.Tublimaks naisettevõtjaks kuulutati veterinaartoodete hulgimüügiga tegeleva Dimela ASi juht Kadri Kullman. Maa sool ehk aasta maaettevõtja on Tiit Niilo Nopri talumeiereist.Parima startija tunnustuse sai kadakasiirupitootja A-Orbu OÜ.Aasta edukaim ühe mehe ettevõte oli EVEA hinnangul Ene-Eeva Karu Liiliana OÜ, kes pakub raamatupidamisteenuseid.Tunnustati ka aasta koostöö vedurit ehk kohalikku organisatsiooni või erialaühendust, kelle tegevus on märkimisväärselt edendatud kohalikku elu ja väikeettevõtjate vahelist koostööd. Selle tiitliga pärjati Tapa mittetulundusühingut ETNA Eestimaal.

 

Mis toimus

EVEA üleriigiline ettevõtlusfoorum

Toimus 3. detsembril

Teemad: Ettevõtja õigusedRiigi ja ettevõtja koostöö maksuaukude vähendamiseks, ilma et aus ettevõtja kannataksKuidas luua ettevõtja jaoks turvalisemat õigusruumi

Esinesid: ettevõtjad Kadri Kullman, Kristi Hunt, Rainer Miltop, Tiina Mitt, Silva Tomingas ja Kersti Kracht, majandusteadlane Andres Arrak,juristide liidu president Priidu Pärna, endised maksuameti peadirektori asetäitjad Dmitri Jego­rov ja Vahur Kivistik, maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe, justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand, Eesti Panga nõukogu liige ja TTÜ majandusprofessor Enn Listra

 

Pane tähele

Mida ootavad ettevõtjad riigilt?

Ettevõtlusfoorumil tehtud ettepanekud ning rahandusminister Jürgen Ligil ja justiitsministeeriumi kommentaarid neile

1. Ettevõtluskeskkond Tuleks vähendada ametnike arvu. Mitte seetõttu, et nad oleks laisad ja lohakad, vaid nad on hästi koolitatud ja ettevõtluses oleks neist rohkem kasu.

Jürgen Ligi: Meie riigiaparaat on hinnalt SKPsse täpselt Euroopa keskmine, mis pole odav, kuid riigi suuruse ja kaitsekulude järgi oleks loogilisem tublisti üle keskmise tase. Oleme juba alates 2008. aastast riigipalgaliste arvu katkematult vähendanud, keskmist palka suhtena riigi keskmisse samuti, suurusjärgus veerandi võrra. Palgafond külmutati lahti ju alles 2013. aastast. Riigi erinevus ärist on, et tema järele “nõudlus” kriisi ajal pigem suureneb ning põhiseadus ei luba seda “äri” halbadel aegadel päris sulgeda.

2. Ettevõtluskeskkond: Iga uue seaduse või maksu kehtestamisel peaks hindama, kas see toetab või pidurdab ettevõtluskeskkonda.

Jürgen Ligi: Me arvestame ettevõtluskeskkonnaga ja kindlasti mitte vähem kui mis tahes tulevane valitsus. Võrdlustes on Eesti väga ettevõtlussõbralik riik, aga püüda tuleb muidugi paremuse poole kogu aeg. Nii madal maksukoormus kui korras rahandus on ettevõtluse tugi, samuti aus ja võrdne maksukonkurents ning turumoonutuste vältimine. Ka ei tohi ettevõtluse soosimine ületada ühiskonna ja poliitilise stabiilsuse piiri.

3. FIE vastutus:  tuleks piirata nii, et ta vastutab kõigepealt võlausaldajate ees ettevõtlusvaraga ja see vastutus oleks raamatupidamislikult piiritletud. Oma isikliku varaga vastutaks täiendavalt. Sellist regulatsiooni saaks laenata täisühingute sätetelt.

Justiitsministeeriumi era­õiguse talituse juhataja Indrek Niklus: Kehtiva seaduse kohaselt vastutab FIE oma ettevõtluse raames tekkinud võlgade eest kogu oma varaga.Erinevalt täisühingust, kus on eristatav täisühingu kui iseseisva isiku ja füüsilise isiku vara, ei ole FIE puhul seda võimalik teha – kogu vara omanik ongi üks ja seesama füüsiline isik ehk inimene.Teiseks aitab kehtiv seadustik hoida FIE tegevuse, sh raamatupidamise, võlausaldaja jaoks läbipaistva ja selge – vastasel korral peaks võlausaldaja hakkama FIE ettevõtluseks kasutatavat vara välja selgitama FIE raamatupidamise alusel. See on kõik aeganõudev ja keerukas.Kindlasti suurendaks see ka kohtuasjade arvu, sest tuleks hakata vaidlema, millise vara arvel tuleks esmalt ja millise vara arvel teisejärguliselt nõudeid täita. Alati ei ole ka väga üheselt selge, milline vara on ettevõtluseks ja milline vara isiklikuks otstarbeks. Lisaks mõjutaks muudatus ka FIE halduskoormust, sest sellisel juhul peaksid kõik FIE raamatupidamisdokumendid olema võlausaldajatele kättesaadavad (avalikud).

4. FIE maksud: Kui FIE maksab endale mingi summa ja sealt kõik maksud, siis ülejäänud omanikutulu võiks maksustada nagu dividenditulu. Lisaks võiks kehtestada lihtsa tegevusloa maksu 150–200 eurot, mis kataks sotsiaal- ja tulumaksu maksmise kohustuse ja annaks minimaalselt sotsiaalsed garantiid. Võimalik on ka sotsiaalmaksu ülempiiri mehaaniliselt alandada.

Jürgen Ligi: FIEde lihtsam maksustamine oleks kindlasti meeldiv, kuid ühtset retsepti nende kirju profiili ja maksupanuse juures seni ei ole. Keskmiselt ei ole tegu suurte maksumaksjatega, kuid nende panus on siiski asendamatu. Ka ei saa neid soosida konkurentsis palgaliste või juriidiliste isikutega.

5. seadusloome: Jõuda selleni, et eelarve formeerimise reeglid oleks paigas 6–12kuulise intervalliga – näiteks 2015. aasta eelarve 2013. aasta lõpuks – ning muuta seejuures  mõtteviisi, et raha ei ole mitte puudu, vaid kulutused võivad hoopis suured olla.

Jürgen Ligi: Eelarvet tuleb tõesti teha mitme aasta vaates ning meie oleme seda nii teinud kogu aeg.Uus eelarve baasseadus on selles veelgi järjekindlam.

6. seadusloome: Kas käibemaks on oma aja ära elanud? Käibemaks on Euroopa Liidu nõue, Eesti võiks alustada diskussiooni, kas käibemaksust saadavad plussid kaaluvad üles miinused.

Jürgen Ligi: Arutelu käibemaksu kaotamisest oleks kohatu, see on euroliidu tähtsaim maks ja nagu palju ja aastaid selgitatud, on käibemaks kapitali- ja tööjõumaksudega võrreldes kasvusõbralik eelarvetulu nii OECD, Euroopa Komisjoni kui ka teiste autoriteetide järgi.

7. seadusloome: Kasutada teisi, toimivaid eeskujusid. Praegu võtame näiteid sealt, kust meile meeldib (Läti, Poola), mitte sealt, kus rahandus toimib, näiteks Saksamaalt.

Jürgen Ligi: Seadusloomes oleme just Saksamaa eeskuju palju järginud, Läti on palju järginud Eestit ning Poola näiteid ei mäleta ma ühtki. Rahanduses oleme Saksamaast paremadki.

Ettepanekute autorid: Dimela AS-i juht Kadri Kullman, Eesti Juristide Liidu president Priidu Pärna, Eesti Panga nõukogu liige Enn Listra, Hansa Law Officesi vandeadvokaat Vahur Kivistik