• OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 225−1,53%60 205,57
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,02%318,72
  • OMX Riga−0,11%1 013,93
  • OMX Tallinn−0,01%2 256,41
  • OMX Vilnius−0,25%1 502,59
  • S&P 500−0,4%7 561,67
  • DOW 300,1%52 347,55
  • Nasdaq −0,91%25 136,27
  • FTSE 1000,36%10 902,56
  • Nikkei 225−1,53%60 205,57
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Riigikogu põhiseaduskomisjon saadab parlamendi 17. detsembri istungile esimesele lugemisele seaduseelnõu, mis annab jõustumisel Eestis esimest korda rahvale õiguse esitada otse riigikogule kollektiivseid ettepanekuid (petitsioone) seaduste algatamiseks või muutmiseks.
Samuti paneb see parlamendile kohustuse nõuetekohaselt vormistatud ettepanekuid ka päevakorda võtta ja menetleda, teatas riigikogu.
Põhiseadusega on rahvale kõrgeima riigivõimu vahetuks teostamiseks antud kaks peamist viisi – valimised ja rahvahääletus. Lisaks on igaühel õigus pöörduda saadiku või riigikogu poole märgukirjaga. Kohaliku elu tasandil on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest õigus teha algatusi omavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
Riigi tasandil puudus rahva kaasarääkimise õigustes seni vahelüli – kollektiivne pöördumine – mida tuntakse ka nn petitsiooniõigusena. Asjakohase regulatsiooni sisseviimine eeldab kahe seaduse – märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning riigikogu kodu- ja töökorra seaduse – muutmist.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele