Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitus. Allhankija on pigem odav töömees kui partner
Möödunud nädalal toimunud Äripäeva ehituskonverentsil nentisid ehitusettevõtjad, et allhankija peaks olema partner, ent praegu on ta pigem odav tööjõud, töömees labidaga.
“Eestis on ainuke asi, mis peatöövõtjat huvitab, hästi madal hind ja see, kas järgmist tööd tullakse tegema sama või mõne muu ettevõtja alt,” lausus ehitusettevõtte Elstar juhatuse liige Mark Kaljulaid. Ta rääkis, et tegutseb alltöövõtjana nii Eestis kui ka Soomes. Põhjanaabrite juures võetakse allhankijat aga kui partnerit ja seal huvitab peatöövõtjat pigem pikem koostöö kui allhankija ärasuretamine.
Vähesel määral alltöövõtuga tegeleva Teede REV-2 juhatuse liiget Taimo Murerit häirib enim see, et alltöövõtja kaasatakse protsessi, kui ehitus on juba mingisuguses etapis. Selle tulemusena võivad tööde järjekorras tekkida tõrked ning see toob kaasa vaidlused peatöövõtjaga.
Ühe jaoks partner, teise jaoks riskide maandaja. Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens väitis, et on kahte sorti peatöövõtjaid. Ta kirjeldas, et ühed peatöövõtjad vaatavad kaugemale ja tahavad, et alltöövõtja oleks pigem usaldusväärne partner ja tuttav firma, keda saaks ka järgmisel aastal kasutada. Teised on aga need, kelle jaoks alltöövõtja on see koht, kuhu peatöövõtja maandab kõik oma kulud ja riskid. Teda ei huvita, mis alltöövõtjast järgmisel aasta saab, ning ta on kindel, et järgmisel korral leiab uue alltöövõtja, kelle abil saab oma riskid maandada.
Pertens märkis, et Lemminkäineniga koostööd tegevate alltöövõtjate ring on suhteliselt väike. “Varasem koostöö ja usaldus on see, mille baasil meie neid otsuseid teeme. Loomulikult on ka hinnal väga oluline tähendus, aga me ei taha kujundada sellist arvamust, et kui tulete meie juurde alltöövõttu tegema, siis järgmisel aastal teete midagi muud sellepärast, et teie firmat lihtsalt ei ole enam, see ei ole jätkusuutlik,” nentis ta.
Mureri sõnul kasutab enamik Eesti ehitusettevõtteid alltöövõtjaid, et peatöövõtu lepinguga võetud kohustusi, riske ja vastutust jagada ning spetsialiseerumise abil saavutada kuluefektiivsust.
Ta märkis, et majanduslangus on ehitusturu puhastanud ning alltöövõtjate hulgas on jäänud alles need, kellel on olemas teadmised kvaliteedi- ja protsessijuhtimisest. Siiski on tema sõnul alles ka mõningaid alltöövõtjaid, kelle piiratud insenertehniline asjatundlikkus ning projekti või lepingu lugemisoskus võib ehitusprotsessis täiendavaid pingeid tekitada. Parema kvaliteedi tagamiseks peab Murer oluliseks alltöövõtjate koolitamist ja arendamist.
Soomes teistmoodi. Ehituskonverentsil toodi välja, et Soomes koheldakse alltöövõtjat lugupidavamalt. Mapri OÜ omanik Priit Jaagant märkis, et Eesti ja Soome erinevus on kokkulepetes. Soomes on tegemist pigem nn avatuma suhtega, Eestis püüab tellija aga kõik ühte lepingusse ja ühte hinda panna, et hiljem rohkem mitte muudatusi teha.
Elektritöid tegeva ASi Elektritsentrum juht Ivar Viil lausus, et alltöövõtja on praegu nii partner kui ka odav tööjõud. Enamasti eelistatakse juba teada-tuntud tegijat, kellelt nõutakse aga väga madalat hinda, märkis ta.
Ka ASi Raunopol omanik Toomas Treufeldt märkis, et paraku on määravaimaks faktoriks alltöövõtja palkamisel mitte kogemused ja pädevus, vaid madal hind. Erahankija võib alati ka otsustada tuttava või lihtsalt hankijale mingil põhjusel usaldusväärse partneri kasuks. Riigihangete puhul on aga asi üksüheselt paigas, kõige madalam hind ja kogu lugu, rääkis Treufeldt ning lisas, et 90 protsenti koostöö alustamisest määrab hind.
Ta rõhutas, et ei tea ühtegi peatöövõtjat, kes oleks nõus alltöövõtjale juurde maksma sellepärast, et too tore ja tubli on, ikka üritatakse tema sõnul kaubelda ning pigem suurendatakse oma kasumiosa.
Ka Maurer nentis, et seni, kuni töö lõpptellija jääb riigihangetes odavaima hinna kriteeriumi juurde, jääb kahjuks ka tööde hind ja kogumaksumus üheks olulisemaks võimaliku koostöö tingimuseks ja eelduseks.
Pane tähele
Milline on ideaalne alltöövõtja?
Ehitusettevõtjad nii alltöö- kui peatöövõtja rollis peavad hea partnerlussuhte tunnusteks järgmist:Tubli alltöövõtja pakub peatöövõtjale veidi rohkem kui lepingus kirjas – kas oodatust kõrgemat kvaliteeti, kiiremat tähtaega vmt.Partnerite infovahetus on professionaalne ja heatahtlik.Eesmärgid pannake paika ühiselt.Infovahetus on kiire ja avatud.Tööd antakse üle tähtaegselt või veidi varem.Maksed tasutakse tähtajal.Soov pikemaajaliseks koostööks.Lahendab ise ettenägematud probleemid viperusteta.