Pertens märkis, et Lemminkäineniga koostööd tegevate alltöövõtjate ring on suhteliselt väike. “Varasem koostöö ja usaldus on see, mille baasil meie neid otsuseid teeme. Loomulikult on ka hinnal väga oluline tähendus, aga me ei taha kujundada sellist arvamust, et kui tulete meie juurde alltöövõttu tegema, siis järgmisel aastal teete midagi muud sellepärast, et teie firmat lihtsalt ei ole enam, see ei ole jätkusuutlik,” nentis ta.
Mureri sõnul kasutab enamik Eesti ehitusettevõtteid alltöövõtjaid, et peatöövõtu lepinguga võetud kohustusi, riske ja vastutust jagada ning spetsialiseerumise abil saavutada kuluefektiivsust.
Ta märkis, et majanduslangus on ehitusturu puhastanud ning alltöövõtjate hulgas on jäänud alles need, kellel on olemas teadmised kvaliteedi- ja protsessijuhtimisest. Siiski on tema sõnul alles ka mõningaid alltöövõtjaid, kelle piiratud insenertehniline asjatundlikkus ning projekti või lepingu lugemisoskus võib ehitusprotsessis täiendavaid pingeid tekitada. Parema kvaliteedi tagamiseks peab Murer oluliseks alltöövõtjate koolitamist ja arendamist.
Soomes teistmoodi. Ehituskonverentsil toodi välja, et Soomes koheldakse alltöövõtjat lugupidavamalt. Mapri OÜ omanik Priit Jaagant märkis, et Eesti ja Soome erinevus on kokkulepetes. Soomes on tegemist pigem nn avatuma suhtega, Eestis püüab tellija aga kõik ühte lepingusse ja ühte hinda panna, et hiljem rohkem mitte muudatusi teha.
Elektritöid tegeva ASi Elektritsentrum juht Ivar Viil lausus, et alltöövõtja on praegu nii partner kui ka odav tööjõud. Enamasti eelistatakse juba teada-tuntud tegijat, kellelt nõutakse aga väga madalat hinda, märkis ta.
Ka ASi Raunopol omanik Toomas Treufeldt märkis, et paraku on määravaimaks faktoriks alltöövõtja palkamisel mitte kogemused ja pädevus, vaid madal hind. Erahankija võib alati ka otsustada tuttava või lihtsalt hankijale mingil põhjusel usaldusväärse partneri kasuks. Riigihangete puhul on aga asi üksüheselt paigas, kõige madalam hind ja kogu lugu, rääkis Treufeldt ning lisas, et 90 protsenti koostöö alustamisest määrab hind.
Ta rõhutas, et ei tea ühtegi peatöövõtjat, kes oleks nõus alltöövõtjale juurde maksma sellepärast, et too tore ja tubli on, ikka üritatakse tema sõnul kaubelda ning pigem suurendatakse oma kasumiosa.
Ka Maurer nentis, et seni, kuni töö lõpptellija jääb riigihangetes odavaima hinna kriteeriumi juurde, jääb kahjuks ka tööde hind ja kogumaksumus üheks olulisemaks võimaliku koostöö tingimuseks ja eelduseks.