• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 16.12.13, 23:00

Eesti Meedia silus suhteid

Kui septembris pärast Eesti Meedia ASi väljaostu Norra Schibstedilt kuulus pool ettevõttest firma juhtivtöötajate OÜ-le Tamm Meedia, siis alates reedest on Tamm Meedia vahelt kadunud ning firma juhid ettevõttes otse omanikud.
Eesti Meedia juhatuse esimehe Mart Kadastiku kinnitusel tehti muudatus selleks, et struktuuri lihtsustada. “Omanikud ei ole muutunud,” ütles ta. Kadastiku sõnul lihtsustab see, et senised Tamm Meedia omanikud nüüd eraisikutena firmat omavad, nii ettevõtte aruandlust kui ka raamatupidamist.
Kadastiku kõrval oli Tamm Meedias osalus ka teistel Eesti Meedia juhatuse liikmetel Meelis Luhtil ja Toomas Issakul. Lisaks nendele ka Eesti Meediale kuuluva Kroonpressi trükikoja juhil Andres Kullil.
Nüüd jagunevad nende osalused Eesti Meedias järgmiselt: Kadastikule kuulub 29% ettevõttest, Issakule, Luhtile ja Kullile 7%. Kokku omavad nad endiselt poolt ettevõttest.
Kadastik lisas, et seni Tamm Meedia kaudu poolt ettevõtet omanud aktsionärid talitavad ka nüüd ühtselt – selleks seob neid omavaheline aktsionäride leping. “See (muudatus – toim) ei tähenda, et seal on neli väiksemat sorti aktsionäri, kes on igaüks oma pisikese osalusega. Tegelikult see kõik säilib, mis oli Tamm Meedia puhul,” sõnas ta.
Teine pool Eesti Meediast kuulub Margus Linnamäele UP Invest OÜ kaudu.
Tüli vaibumise märke ei näita. Eesti Meedial on praegu käimas vaidlus seoses Ekspress Grupi õigusega osta välja Õhtulehe, Ajakirjade Kirjastuse ja Express Posti aktsiad. Ekspress Grupp teatas eelmisel nädalal, et nõuab Eesti Meedialt kohtu kaudu lepingute rikkumiste eest leppetrahvide tasumist vähemalt 3,5 miljoni euroses summas, kuna Eesti Meedia on rikkunud lepinguid ning takistanud neil omandada poolte ühisettevõtjate aktsiad. Eile oleks Ekspress Grupp pidanud aktsiate eest Eesti Meediale tasuma.
Meediakontserni Ekspress Grupp juht Gunnar Kobin kinnitas, et ei maksa Eesti Meediale raha osaluse eest Õhtulehes, Ajakirjade Kirjastuses ja Express Postis, kuid loodab endiselt kohtuvälisele kokkuleppele. “Oleks küll üsna narr, kui me, teatades reedel, et meie arvates on Eesti Meedia meievahelist lepingut rikkunud, hakkaks täna kuhugi raha üle kandma,” ütles ta eile ERRile.
“Meil on Eesti Meediaga kardinaalselt erinev arusaam sellest, kas lepinguid tuleb täita nii, nagu lepingus kirjas ja seadused ette näevad, või meelevaldselt ning siis, kui parasjagu tuju on,” märkis Kobin.
“Kogu see protsess on üks õnnetu lugu sellest, kuidas 13 aastat koos äri teinud partnerid on eneseväärikust kaotades tülli pööranud nii, et retoorikast ei puudu ka trükimusta mitte kannatavad ja ühiskonnas tuntud ja tunnustatud inimestele mitte sobivad fraasid ja väljaütlemised,” viitas ta meediafirmade juhtidele Mart Kadastikule ja Hans Luigele.
“Samuti loodan, et lõpuks siiski arukus võidab ja selgub, et tehing, mille juured on pärit ajast, kui Eesti Meedia lootis, et ühel hetkel Hans Luige jõud raugeb ning tollal kaasaktsionäriks olnud Bon­nier Ekspress Grupi üle võtab ja sellega seoses Eesti Meedial täna jutuks olevate ettevõtete omand õnnestub hankida, ei olegi päeva lõpuks siiski meediamaastikul nii palju jõujooni muutev, et selle nimel tasub käituda selliselt, et endale peeglis otsa vaadates häbi hakkab.”

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele