Debatt. Tulumaksust jääb väheks, kui inimesi enam ei ole

Ettepanek, et tulevikus võiks igal inimesel olla võimalus ise valida omavalitsus, kellele oma tulumaks maksta, väärib arutelu. Kuid kui hakata sellist olukorda tegelikkuses lähemalt ette kujutama, siis kerkivad kujutlusse läbi aasta kestvad Photoshopiga üle käidud nägudega reklaamid koos suurepäraste lubadustega, mis ühel hetkel võivad omavalitsusele koormavaks muutuda. Ehk siis omavalitsused raiskaksid üsnagi märkimisväärselt ressursse inimeste meelitamiseks oma valda või linna.

Ebavõrdsus tulubaasis. Tõsi on see, et praegu valitseb väga suur ebavõrdsus omavalitsuste tulubaasis. Maapiirkondades elab võrreldes linnadega enamasti väga vähe inimesi ning nende palgad ei ole tallinlastega võrreldavad. Võib-olla peaks riik siin rohkem sekkuma, et seda ebavõrdsust vähendada. Näitena võiks kõikide inimeste laekunud tulumaksust arvestada statistilise keskmise ning see makstaks vastavalt elanike sissekirjutuste arvule omavalitsustele.

Erinevatel aegadel, mil ise töötasin erinevates Eesti linnades, oli mul sissekirjutus alati oma koduvalda. Tundus õigem toetada väikest valda, kus minu maksurahale leitakse asjakohasem kasutus kui näiteks teatud telekanali ülalpidamine. Kuid mul oli selleks ka võimalus, kuna ei kasutanud nende omavalitsuste pakutavaid marginaalseid hüvesid.

Vaid rahast võib väheks jääda. Praegugi kasutavad paljud inimesed tulumaksu suunamise võimalust näiteks nii, et on ennast sisse kirjutanud omavalitsusse, kus paikneb nende suvekodu. Mõnes olukorras võib aga üksnes rahast väheseks jääda, vaja oleks ka inimesi endid ja töökohti.

Tallinnas elavad ja töötavad inimesed võivad ju endale meelepärase omavalitsuse valida, millist nad soovivad toetada, kuid ilma inimesteta ei ole ka omavalitsust, mida toetada. ­Ääremaadel leidub omavalitsusi, kus inimeste arv on langenud allapoole kriitilist piiri, mille puhul enam ei ole mõtet eraldi omavalitsust pidada.