• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hobi. Tasuta tervis talvisest veest

    2. detsembril on väljas miinuskraadid, veepiiril paistab kerge jääkirme ja vesi on meeldivalt null kraadi lähedal – just õige päev teha teoks talisupluse mõte. Olen valmis meeletuks enese­ületuseks.

    Tõele au andes olen korra sama väljakutse ees seisnud – aastate eest oktoobris olin valmis külma vette astuma, kuid otsustasin viimasel hetkel asja katki jätta.
    Loodan, et seekordne katse tali­suplejaks saada ei luhtu. Olen kohal Pärnu jõe ­ääres, et end talvekülma vette heita.
    Tuleb välja, et kõik on lihtsamast lihtsam: enese kokkuvõtmine, vette minek, suplus ja sooja autosse lippamine võtsid umbes 30 sekundit.
    Kummikingad, müts ja bikiinid. 2010. aastast tali­suplemisega tegeleva Pärnu ettevõtja Meelis Kõrgekivi nõuannete järgi olin varustatud kummikingade, mütsi ja suvel päikese ­püüdmise eesmärki täitvate rannariietega.
    Esimese talisupluse varustusse kuulus ka jõekaldast mõni meeter eemal ootav, ette juba soojaks köetud salongiga auto. Kuna Pärnus ei ole jõe kaldal sooja sauna ega ka tagasihoidlikku putkat, kus napid ujumisriided pikkade soojade  rõivaste vastu vahetada, soovitatakse algajal tervise huvides riietuda soojas tuulevaikses autos.
    Kogenud suplejad, eesotsas Pärnu Talisuplejate Seltsi presidendi Tõnu Kütiga, riietusid tuule ja külma käes oma ­auto kõrval – ainsa külma trotsiva vahendina kaasas uksematt, mille peal seista.
    Tõnu Kütt üles, et kuigi talisuplus on osalt klubiline tegevus, on sel ikkagi sügavam idee – enese karastamine. “See ei ole mingi kampaania­tegevus,” toonitas ta.
    Kütt lisas, et karastamine on vajalik igale inimesele. “Kõige toredam oleks, kui duši all käik lõpeks iga kord külma veega. Kui see saaks maast madalast inimesele omaseks ja ta ka oma lapsi nii kasvataks, oleksime kõik palju tervemad,” lausus ta. Kui tihti siis peab end külmas jõevees kastmas käima, et oleks n-ö raudne tervis? Küti sõnul on ideaalne käia lausa iga päev.
    “Tegelikult on nii, et inimese organism peab olema see mõõdupuu ja kraadiklaas. Kui tunned, et on liiast, ei ole vaja pingutada. Asja tuleb rahulikult võtta,” selgitas ta.
    Täpselt neid Küti sõnu saan enda kaitseks kasutada siis, kui olen külmast veest välja hüpanud – vanade talisupluskalade meelest liialt kiiresti. Aga plaan on ju saada hea tervis, mitte end kangelast mängides ära külmetada.
    Küti kaks kümnendit talisuplejana. Kütt jõudis tali­supluse juurde paarik­ümne aasta eest. Kohe ta regulaarselt suplemas käima ei hakanud, aga siis, mõne aja möödudes, tuli ka perioode, kus ta käis külmas vees lausa iga päev, sest tahtis näha, mis saab. Ega midagi erilist saanudki, lihtsalt tervis muutus paremaks.
    Kui saaks kogu aastaringist valida, siis millal Kütt ujuma läheks? Ta vastas, et eks iga aastaaeg võib omamoodi huvitav olla, aga kõige ilusam on ujuda ikka talvel või kevadel, nii veebruaris-märtsis, kui külma on veel 15–20 kraadi. “Ilm on vaikne, tuled veest välja, päike paistab su peale ja sul hakkab kohe soe,” kirjeldab ta.
    Pärnu talisuplusseltsil on Küti sõnul 23 ametlikku liiget. Lisaks käib igal sügisel külma suplust proovimas mitukümmend inimest, kellest enamik piirdub paari korraga.
    Kuna seltskonnas Pärnu jõe kaldal ei paistnud eriti noori inimesi, uurisin, kas see ongi rohkem vanemate inimeste hobi. Kütt arvas, et tegelikult on talisuplus ikka kõigile, aga parem on supelda neil, kel natuke rasva kontidel.
    Talisuplejad käivad festivalidel ja maailmameistrivõistlustel. Kuigi enamasti on talisupluse eesmärk karastamine, tervis ning klubiline kooskäimine, käivad kangemad mehed ja naised külmas vees ujumises ka võistlemas.  Näiteks peetakse Tallinnas sel talvel juba viiendat korda talisuplusfestivali Pirita Open.
    Eestlased on osalenud ka talisupluse maailmameistrivõistlustel, mis viimati peeti Lätis Jurmalas. Küti sõnul tegi Pärnu meeskond seal teatevõistlustel hea tulemuse. Eriti hästi läks aga üksikvõistlusel, kus pärnulane, endine ujuja ja ujumistreener Artur Tikerber tuli lausa maailmameistriks.
    Sel aastal on eestlastel sihiks võetud 19. märtsil Soomes Rovaniemis toimuvad maailmameistrivõistlused. Selleks, et sinna sõita õnnestusks, otsitakse praegu sponsoreid.
     
    Tasub teada
    Koos supeldakse pea igal pool Eestis
    Viimsi – Viimsi Veespordi­klubi www.veeklubi.eeTallinn – Pirita ICE Talisuplejate Spordiklubi, infot leiab nende Facebooki leheltTartu – Tartu Tali­ujumis­keskus – Võrguinglid, ­Trismile Tartu klubi www.tris­mile.eePärnu – MTÜ Pärnu Talisuplejate Selts, kohtumispaik igal tööpäeval kell 13 (puhkepäevadel kell 10) Pärnu jõe ääres, Papiniidu silla allKuressaare – T-KlubiTüri
    Sündmused:22. veebruaril toimub Tallinnas Talisuplusfestial Pirita Open 201419. – 23. märtsil toimuvad Soomes Rovaniemis taliujumise maailmameistrivõistlused
     
    Kommentaar
    Kui otsus tehtud, tuleks lihtsalt vette minna
    Meelis Kõrgekivi, ettevõtjaMina alustasin talisuplemisega 2010. aastal. Varem olin jäises vees käinud ainult saunast tulles. 2010. aasta alguses käisime sõpradega Soomes puhkamas ja kuna seal on väga head talisuplemise võimalused, siis sai seal see ka ära proovitud. Samal sügisel hakkasin koos talisuplejate seltskonnaga regulaarselt Pärnus ujumas käima. Talisuplemine võimaldab paremini üle elada meie külma, niisket ja pimedat sügis-talve perioodi.Külm vesi ergutab meeldivalt ja annab parema enesetunde. Kõige rohkem meeldib mulle ujuda, kui on ­lumi, jää, korralik pakane, tuule­vaikne ja päikeseline ilm.Kui on soov külma vette minna, ei tohiks liialt mõelda. Kui otsus tehtud, tuleks lihtsalt vette minna ja järele proovida, aga alguses peaks lühikest aega vees olema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Egle Heinsar: edukas Eesti algab vaesteta ühiskonnast – 220 eurot kuus kõige haavatavamatele
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tõeliselt edukas riik saame olla alles siis, kui meil pole vaeseid. Kui me ei jõua teha tervet kodanikupalka, tehkem sellest veerandki – kõige haavatavamale ühiskonnakihile, kirjutab sotsiaaldemokraat Egle Heinsar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
USA börsinädala lõpetas tehnoloogiaaktsiate müügilaine
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Täna langesid kõik suuremad USA aktsiaindeksid, enim tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaqi liitindeks.
Tahe Outdoors suurendas kahjumit
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
Spordivarustuse tootja Tahe Outdoors kasvatas läinud aastal küll käivet, ent samas paisus ka kahjum.
20 aastat Elisat juhtinud Sami Seppänen lahkub ametist Lisatud Seppäneni kommentaar!
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.
Elisa Eesti AS tegevjuhi ja juhatuse esimehena alustas 1. detsembril 2021 Andrus Hiiepuu. Teatepulga andis Hiiepuule üle Sami Seppänen, kes on Elisat juhtinud üle 20 aasta.