Suurettevõtja Toomas Luman leiab, et riigiaparaat tuleks panna dieedile. Rahandusminister Jürgen Ligi on Lumaniga nõus - ta lisab, et see "dieet" on kestnud juba mõnda aega.
Suurettevõtja Toomas Luman märgib arvamusartiklis, et riigivalitsemisega seotud kulud (poliitika kujundamise ja väljatöötamisega seotud kulud nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil) võiks külmutada kolmeks kuni viieks aastaks. See sunniks seniseid ja tulevasi tegevusi revideerima ning keskenduma kõige tähtsamale.
Luman märgib, et isegi kui suur osa praeguse bürokraatia algetest ulatub Brüsselisse, kus hoolitsetakse samuti sageli selle eest, et endal ka edaspidi tööd oleks, tasub meil siiski enda tegevustes selle vältimise poole püüelda.
"Rahandusminister tegeleb kulude piiramisega iga päev, seega olen hr Lumaniga samal positsioonil. Tema ambitsioon (3-5 aastat külmutamist) on isegi väiksem kui meie oma, sest dieet kehtib juba seitsmendat aastat ja jätkub: valitsemiskulusid kärbiti aastatel 2008-2010, misjärel need külmutati. Me ei lase luua uusi ametikohti ning majanduskulud on ka majanduskasvu aastatel külmutatud. Kui erasektoris algas palgatõus 2010.-2011. aastal, siis riigisektoris esimest korda 2013. aastal ning palgakasv on olnud oluliselt aeglasem kui erasektoris," selgitas Ligi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusministri hinnangul on alates kärpeaastatest järjekindlalt langenud ka valitsemiskulude osakaal SKPst. "Eriti kui maha lahutada reservohvitser Lumanile südamelähedased kaitsekulud ning kah mitte tähtsusetud teehoiukulud. Võin seejuures kinnitada, et tööd on riigivalitsemises juurde tulnud ning Eesti ei longi Brüsseli sabas, vaid on olnud kokkuhoiu liidreid ja jõuline eestkõneleja. Seega on üleskutse tervitatav ja juba vastu võetud," lisas rahandusminister Ligi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!