Tervisekeskus valmib mustalt

Veebruari alguses külastasid maksu- ja politseiametnikud Narva-Jõesuu tervisekeskuse ehitust, kus 105 kontrollitud töötajast 29 puhul olid töötasud deklareerimata.

Maksuhaldur kontrollib kõigi 29 oma sõnul äsja tööle asunud töötaja väidete õigsust. Kui selgub, et isikud on valetanud oma tööleasumise hilisemaks, alustatakse nende suhtes väärteomenetlust. Maksimumkaristus sellistel juhtudel on 1200 eurot.

"Kontrollitud firmade keskmine palgatase kõigub 450 euro ringis, mis tänast üldist palgataset arvestades tekitab õigustatud küsimusi. Probleemsete ettevõtete puhul on palgatase hoopis 260 kuni 350 eurot. Taoliste palkade puhul võib ettevõtja igal juhul maksuhalduri eritähelepanuga arvestada, ka siis, kui n-ö uusi töötajaid ei tuvastata," märkis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik.

Narva ehitusobjektil tegutseb 28 alltöövõtjat, kellest 14 puhul tuvastati uusi töötajaid. Objektil töid tegevaist alltöövõtjaist probleemsemad on neli äriühingut. Nende puhul on kahtlus, et ümbrikupalga maksmist rahastati sularaha väljaviimisega arvete alusel, mille kirjutanud äriühingud maksuhalduri huvi korral reeglina oma tegevuse lõpetavad.

Ühe alltöövõtja, kelle töötajate töötasud on 320 eurot, kontrollimisel selgus, et ta kasutas fiktiivseid arveid ja on jätnud kahe kuu jooksul tasumata 26 000 euro ulatuses makse.

Kaido Lemendiku sõnul on ehitusvaldkond jätkuvalt ameti kõrgendatud tähelepanu all ja vajadust selle järele näitab ilmekalt ka tervisekeskuse ehituse kontrolli tulemus. "Deklaratsioonidel kajastamata töötajad toovad ikka tavapäraseid vabandusi "olen esimest päeva tööl" või "tutvun tööga"," märkis ta.

"Loodame suurt abi töötamise registreerimise eelnõust, mis praegu riigikogu menetluses on. Nimelt tuleks eelnõu kohaselt kõik tööd tegevad isikud enne nende faktilist tööleasumist registreerida, mis peaks oluliselt vähendama selliste "esimese päeva töötajate" probleemi," rääkis Lemendik.

Ta lisas, et nn uute töötajate kõrval näitavad kontrollide tulemused ka üldist ümbrikupalga maksmise riski ning oli ka selliseid firmasid, kus deklareerimata töötajaid küll ei tuvastatud, kuid ettevõtte palgatase oli siiski küsimusi tekitav.

Möödunud aastal määras maksu- ja tolliamet ehituse valdkonnas ettevõtetele täiendavalt tasumisele 8,1 miljonit euro ulatuses makse, mida on 93% enam kui 2012. aastal. Määratud maksudest on praeguseks laekunud 4,5 miljonit eurot ehk 56%.

Kokku viidi mullu ehitusvaldkonnas läbi 1976 kontrolli, mida on 45% rohkem kui sellele eelneval aastal.