Hirm, et 400 000 eestlast tormab Soome tööle

“Muidugi on Soomel tulnud Eesti maksupoliitikat arvesse võtta,” möönab audiitorfirma Ernst & Young maksuekspert Tomi Viitala, kellel Äripäev palus liitumisjärgsele kümnendile tagasivaade teha. “Eriti märkimisväärne on Eesti mõju olnud alkoholi maksustamisel.”

 Juba enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga kärpis Soome järsult alkoholiaktsiise, sest liitumisega kasvas välismaalt kaasa tuua lubatud alkoholi kogus mitu korda. Näiteks õlleaktsiis alanes 32%, mis Soome tootjate toonastel hinnangutel polnud kaugeltki piisav, et “alkorallit” ohjeldada. Nii oligi.

“Kui prognoosisin tookord seitsmekordset kasvu õlleturismi segmendile, siis sellega panin mööda. Kasv 2013 võrreldes 2003. aastaga on olnud ligi 20kordne,” ütles A. Le Coqi tegevjuht Tarmo Noop. “Sellega ma panin täppi, et õlleturismist on saanud eraldi majandusharu, mille mõju Eesti majandusele on hoomamatult suurem kui õlu. Sellega on seotud nii laevandus, hotellindus, restoranid ja laiemalt kogu teenindussfäär Tallinnas, mis toob riigile sisse sadu kordi rohkem kui ainult õlleaktsiis,” ütles Noop.

Pooled ööbijad on soomlased.

Tallinna–Helsingi laevaliin on üks tihedaima liiklusega reisilaevaliine maailmas. Eesti ELiga liitumise aastal kasvas Eesti majutuskohtades ööbinud soomlaste arv veerandi võrra, mullu küündis see arv 895 000-le. See on pea pool Eestis majutatud välisturistidest.

2008. aastast, majanduskriisi süvenedes, on Soome aga uuesti mitu korda alkoholiaktsiise tõstnud. “Osaliselt on see olnud võimalik tänu sellele, et ka Eesti on alkoholiaktsiise tõstnud,” kinnitas Viitala.

Ent käärid on siiski alles väga suured – õllel Soomes on aktsiis 32 eurot ja Eestis 6,3 eurot ühe mahuprotsendi etanoolisisalduse kohta hektoliitris, viina puhul vastavalt 45,6 eurot ja 16,4 eurot.

Eestist kaasa toodavad suured alkoholikogused sundisid Soome valitsust viimast aktsiisitõusuplaani oluliselt lahjemaks tempima ja selle asemel tubakaaktsiisi tõstma.