• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palm: investorid pagevad turvasadamasse

    Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul seisneb sanktsioonide mõju globaalsetele finantsturgudele eelkõige selles, et investorite riskivalmidus väheneb ja kapital paigutatakse turvasadamatesse nagu võlakirjad ja raha. 

    „Venemaa mõju aeglaselt taastuvale globaalmajandusele on küll piiratud, kuid sõjalise konflikti eskaleerudes on alust täiendavateks korrektsioonideks riskivarades. Turud võivad määramatuse kasvades lihtsalt üle reageerida,“ arvas Palm.
    USA intressitõusu ootusele lisandunud Venemaa risk tähendab Palmi sõnul eeskätt kiirelt kasvanud aktsiaturgudel kasumi võtmist ja madalaid pikaajalisi intresse USAs ning euroalal.
    „Globaalsed investorid toovad osa rahast koju tagasi, toetades näiteks Jaapani jeeni ja dollarit. Raha hoiustel kaotab  madalama hinnakasvu juures vähem väärtust,“ rääkis ta.
    Otsitakse turvasadamaid. Ökonomisti sõnul vähendavad investorid riske ning paigutavad osa kapitalist ajutiselt turvasadamatesse, sealhulgas võlakirjadesse ning rahasse. „Näiteks USA 10-aastane riigivõla intress on langenud aasta algusest 0,6% võrra tasemele 2,46%. Seejuures Saksamaa intress on jõudnud tänaseks koguni 1% tasemele. Ootuses, et euroala majandus kasvab järgmine aasta üle 1% saab pikaajaliste võlakirjade 1% taset seletada vaid turvasadamasse põgenemisega,“ arvas Palm.
    Samas on Venemaa pikaajalise riigivõlakirja intress aasta algusest tõusnud 2% võrra 9,8% tasemele. Investorid ei kiirusta määramatuse juures riske võtma nagu peegeldab ka kasvav volatiilsus riskidele avatud riikide finantsturgudel. Mõjud riikide ja ettevõtete lõikes jäävad erinevateks.
    Globaalne majandus kasvab aeglasemalt. Kui üldiselt oodatakse järgmisel aastal globaalse majanduse kasvu kiirenemist, siis viimaste sündmuste valguses on Palmi sõnul põhjust panustada sellele, et tõus saab olema aeglasem. Venemaa riskile rohkem avatud riikide majanduskasvu ja hinnakasvu ootusi kärbitakse enam ja kriisiriskide pikaajaline riskipreemia kasvab, sõnas ta.
    Tugevamate makronäitajatega riikide aktsiad tulevad aga ökonomisti kinnitusel taaskord soosingusse tagasi. „Kuivõrd EL on USA-st rohkem avatud Venemaa riskidele, suurendatakse arenenud riikide investeerimise portfellides USA varade osakaalu,“ arvas Palm lisades, et valuutades saavad euro vastu tuge dollar ja Briti nael.
    Kõige tugevama löögi saavad aga Palmi sõnul Venemaaga seotud aktsia- ning võlakirjaturud ning riskide maandamine valuuta ja aktsiaturul muutub kallimaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.