Sanktsioonid raputavad turge

"Kuna finantsturgudele ei meeldi ebakindlus, siis on toimuva mõju neile kindlasti negatiivne. Ettevõtete normaalne äritegevus on seatud löögi alla, vähenevad nii firmade käibed kui ka kasumid," kommenteeris olukorda Swedbank ASi investeeringute juht  Tarmo Tanilas.

Reedel langesid Euroopa börsid enam kui kolme kuu madalaimale tasemele, kuna Euroopa Keskpanga president Mario Draghi hoiatas, et geopoliitilised riskid võivad anda tugeva löögi majanduse taastumisele. Lisaks kehtestas Venemaa lääneriikidele oma vastusanktsioonid, keelustades aastaks toiduainete impordi.

Koos globaalsete börsidega on viimase nädala jooksul kukkunud ka Balti börsid. Nii OMX Tallinna börsiindeks kui ka OMX Baltic Benchmark GI on langenud viimase pooleteise aasta madalaimale tasemele.

Tanilase sõnul on lääneriikide ja Venemaa vaheliste pingete tulemuseks see, et sanktsioonidest sõltuvate ettevõtete aktsiate riskipreemiad tõusevad ning nende väärtused alanevad. "Võtmeküsimuseks on kujunemas sanktsioonide ulatus ning nende kestvus. Mida kauem on firmade normaalne äritegevus häiritud, seda närvilisemaks muutuvad  investorid ning seda suurema surve alla satuvad ka finantsturud," ütles Tanilas. Suurima löögi all on Tanilase kinnitusel turud, keda sanktsioonid kõige enam puudutavad ehk Venemaa, Saksamaa, Soome ning mitmed Kesk-ja Ida-Euroopa riigid.

Kindlasti ei tasu tema sõnul unustada asjaolu, et viimaste aastate jooksul on finantsturud pakkunud investoritele väga häid tootlusi. "Seetõttu võidakse ka turgudel, keda sanktsioonid vähem puudutavad, kasvava geopoliitilise ebastabiilsuse taustal kasumeid realiseerima asuda," lausus Tanilas, viidates näiteks USA-le. Varaklassidest on tema sõnul suurima surve all kõrgema beetaga ehk kõikuvamad aktsiad ning kõrgema riskiga võlakirjad.

Majanduseksperdi Kristjan Lepiku sõnul tuleb praeguses olukorras vaadata riikide majanduste suurusi. Kuna Venemaa on siiski võrreldes Euroopa Liidu ja USAga üsna väike, siis on tema sõnul selge, et Venemaa majandusele on sellel kemplemisel suurem mõju. "Mulle tundub, et majanduslikult on Venemaa poolt väga rumal sanktsioonidega vastata, sest Venemaa on ikka väga suur toiduainete importija," rääkis Lepik.

Kui sinna juurde lisada ka fakt, et välisinvestorid praegu tempokalt nii Venemaa avalikelt turgudelt kui ka otseinvesteeringutest lahkuvad, siis on Lepik enda sõnul üha rohkem seda meelt, et 18 kuu jooksul tabab Venemaad väga ränk majanduskriis. "Mitte siis väike kriisike, vaid tõsine Venemaa-Lehman," arvas ta.

Samas tõdes Lepik, et ka Euroopa jaoks on suhete halvenemine probleem, sest toiduainete ekspordi puhul on Venemaa kõige olulisem partner. "Paljud Euroopa ettevõtted näevad sanktsioonide jätkumisel ka mõju oma numbritele," kinnitas ta.

Nordea peaökomonisti Tõnu Palmi sõnul hakkavad investorid nüüd riske vähendama ja portfellis raha osakaalu suurendama. Lisaks otsitakse turvasadamat näiteks võlakirjadest. Kuna hinnakasv on madalam, siis kaotab ka hoiustel seisev raha vähem väärtust, lisas Palm.

Tarmo Tanilase sõnul on väikeinvestorile raske ühest vastust anda, kuidas praeguses olukorras käituda, kuna nende riskiprofiilid ning investeerimishorisondid on erinevad. "Kui väikeinvestor öösel rahulikult magada ei saa, siis tuleks oma portfelli rahulikumaks muuta," arvas ta. Iseenesest pakuvad aga turgude korrektsioonid Tanilase kinnitusel väikeinvestoritele häid ostuvõimalusi, sest sama raha eest saab osta omale sümpaatsetes firmades suurema osaluse. "Riskialtimatel investoritel soovitaks aga ostud jaotada pikema aja peale, sest ebakindlus on turul üsna suur, mis võib volatiilsuse kasvades pakkuda veel paremaid ostuvõimalusi," märkis Tanilas.

 

Kas olete lääneriikide ja Venemaa vahelise pinge kasvades teinud muutusi oma investeerimisplaanides?

Tallinna börsi väikeaktsionär Toomas Taube:

Viimastel päevadel on tõepoolest ka Balti börsidel maad võtnud negatiivsed meeleolud, mis sunnivad olukorda pingsamalt jälgima ja teevad kindlasti ka ettevaatlikumaks. Samas ei näe ma hetkel vajadust aktsiaid müüa ega teha muid järske muutusi investeerimistegevuses.

Investeerimise ajal teevad üldpildis mulle poliitilistest pingetest enam muret majanduse üldised arengud, muuhulgas keskpankade lõdva rahapoliitika tagajärjed.

Tuleviku osas ei tahaks spekuleerida, tuleb lihtsalt olukorda jälgida ja vastavalt sellele võimalikult targalt tegutseda.

Autor: Birjo Must, Kristi Malmberg