Odava töö aeg Eestis on läbi

Eile kogunesid ametiühingute keskliidu kutsel majandusasjatundjad arutlema, kuidas Eestis palgatõusu kiirendada. Debati avas hiljaaegu 1000eurose miinimumpalga ideega lagedale tulnud ekspankur Indrek Neivelt, kelle hinnangul on juba praegu reaalselt miinimumpalk kõrgem kui 355 eurot, sest sellise töötasu eest ei ole võimalik uusi inimesi tööle palgata.

“Tegelikult ei segaks mitte miski seda, kui me ütleksime, et uuest aastast on miinimumpalk 500 eurot, aasta pärast 600, 700, 800 eurot. Mitte ükski firma ei lähe pankrotti. Ja kui läheb, las läheb, parem on. Kui ta ei suuda täna maksta 500–600 eurot palka, siis ei ole põhjust arvata, et see mudel, millega ta äri teeb, läheb paremaks, et ta saab endaga hakkama viie või kümne aasta pärast,” ütles Neivelt.

Alampalk kui kaduv nähtus. Rõiva- ja tekstiili­liidu juht Meelis Virkebau lausus, et näeks pikas perspektiivis üleüldse alampalga kadumist. “Kui vaadata eksportivat tööstust, siis globaalsel turul on väga raske hinda järsult tõsta. 3–5% aastas on maksimaalne,” märkis ta.

Ta pakkus ka, et abi võiks olla Soome eeskujul aastapalkade avalikustamisest, et oleks adekvaatne pilt, palju inimesed tegelikult teenivad. “Võib-olla ka väike naabrivalve toimiks, kas tema elukorraldus vastab tema deklareeritud sissetulekutele,” lisas Priske.

Priske ideid täiendas peaministri majandusnõunik Maris Lauri, kes märkis, et töövõtjatel peaks olema rohkem usku endasse, et ollakse võimelised ära õppima keerukama töö tegemine.

“Keegi ei hakka tegema liinitöölisest IT-inimest. Üldjuhul see ei tasu ära ega ole võib-olla võimalik. Aga ma usun seda, et liinitööline või kaupluses töötav müüja on võimeline võtma kasutusele natuke keerulisemaid tehnoloogiaid. Me oleme kõik õppinud ära arvutikasutamise ja nutitelefonid. Me suudame küll õppida, me peame endasse palju rohkem uskuma, nii tööandajad kui ka töövõtjad,” kõneles Lauri.

Ta tõi näiteks põllumajandussektori, mis oli 10 aastat tagasi vähetootlik, kuid on nüüd ainus sektor, kus Eesti tootlikkus on Euroopa keskmisega võrreldaval tasemel. See saavutati suurte investeeringutega tehnoloogiasse. Lauri hinnangul tuleks sama protsess läbi teha ka tööstuses erakapitali ja pankade abil.

Palga tõstmiseks peab ka põhjus olema. Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel märkis, et palgakasvu tagamisel on olulised kolm osapoolt: töötajad, tööandjad ja seadusandja. Tema hinnangul peaks töötaja ise tegema ennast vajalikumaks ja meenutas Skype Eesti endise juhi Tiit Paananeni põhimõtet, et kui töötaja küsib suuremat palka, siis tema tahab teada, mida töötaja suurema töötasu eest rohkem teeb.

Tööandja peaks Mandeli sõnul hoidma tarka ja väärtuslikku töötajat sellega, et tõstab tema palka. “Ma arvan, et tipp-palkade tõstmine aitab kaasa palgatõusule. Kui hakkame ainult alt tõstma, siis see ei ole hea tee,” ütles ta ja lisas, et kolmanda poolena saab seadusandja luua soodsa keskkonna palkade tõstmiseks. Mandel tõi näiteks idufirmad, kes on mõnda aega kurtnud, et oleks tarvis seadusemuudatusi, mis hõlbustaks nende jäämist kodumaale.

Debatti juhtinud ametiühingute liidu juht Peep Peterson võttis arutelu kokku tõdemusega, et odava töö aeg on läbi.

Kuidas oleks võimalik Eestis kiiremini palku tõsta?

Ametiühingud otsisid koos majandusasjatundjatega võimalusi kiiremaks palgatõusuks.

Ametiühingute Keskliidu kutsel arutasid tunnustatud majandusasjatundjad eile avalikul arutelul, kas ja kuidas oleks võimalik Eestis palgatõusu kiirendada ja mida teha, et see tõus oleks püsiv. Arutelu oli inspireeritud Indrek Neivelti 1000eurose alampalga ideest.

Arutelul osalesid tunnustatud majanduskorüfeed ja analüütikud, nagu Indrek Neivelt, Maris Lauri, Meelis Mandel, Meelis Virkebau, Heido Vitsur, Marika Priske ning Ülo Kaasik.

Miinimumpalk, mis peaks vastu majanduskriisis. Ametiühingute Keskliidu esimees Peep ­Peterson kinnitas, et ametiühingud on huvitatud kiiremast miinimumpalga tõusust ja ka kiiremast mediaanpalga tõusust, mis peaks vastu ka majanduskriisile. “Töötajad ei lepi väljavaatega, et jõuame palkadega Euroopa keskmiseni alles 25 aastaga. Otsime kiiremat, kuid jätkusuutlikku tempot. See­pärast arutamegi oma ala tippudega, mida teha, et kiirem palgatõus oleks võimalik,” selgitas ametiühingute juht.