- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtted ootavad uut raha
Ettevõtete investeerimisaktiivsus väheneb järjekindlalt – kõik ootavad euroliidu uut raha, selgitas ettevõtja Veljo Ipits.
“Ei ole saladus, et ettevõtted, kes tahaksid teha midagi innovaatilist ja head, on arvestanud sellega, et avanemas on uus Euroopa Liidu toetusprogrammi periood. Arvan, et päris paljud ettevõtted on sellega arvestanud ja oma plaanid niimoodi üles ehitanud, et investeeringud tehakse järgmisel või ülejärgmisel aastal,” märkis Salvesti suuromanik Veljo Ipits, lisades, et siis oleks seadmeid võimalik soetada umbes 40%-lise investeeringutoetusega. Ka Salvest on Ipitsa sõnul oma plaanid nõnda sättinud.
Muudatusi muudatuse pärast ei tehta. Samas möönis Ipits, et igal ettevõttel on investeeringuteks individuaalne plaan. Nii on näiteks Salvest viimase kümne aasta jooksul juba oma seadmeparki oluliselt uuendanud. “Praegu on meil seadmepark piisavalt hea selleks, et me ei peaks seal väga suuri muutusi tegema,” lisas omanik.
Statistikaameti värsketest andmetest selgus, et teises kvartalis investeerisid ettevõtted 529 miljonit eurot, mis oli 17% vähem kui aasta tagasi.
LHV peaanalüütik Heido Vitsur selgitas vähenenud investeeringuid sellega, et ettevõtjatel pole tuleviku suhtes kindlustunnet. “Ettevõtjad käituvad ratsionaalselt. Nad ei saa ja neil pole mingit mõtet teisiti käituda,” ütles Vitsur.
Kuna töötlev tööstus on ekspordile suunatud ja olukord pole ühelgi suuremal eksporditurul hiilgav, siis pole Vitsuri sõnul mõtet ka tühja investeerida. “Minu arvates on kindlustunde puudus kõige olulisem tegur, mis investeerimist tagasi hoiab. Mitte rahapuudus, sest pangad on raha täis. Samuti puudub ettevõtjatel lootus, et nõudlus hakkab lähiajal kiiresti suurenema,” märkis ekspert.
Küsimusele, mida selline trend endaga kaasa toob, vastas Vitsur, et korrigeeritud majanduskasvu prognoosid vastavad tõele. “Kui SEB veebruaris oma tänavu aasta majanduskasvu prognoosi 0,5%-le langetas, siis oli pank kõige ettenägelikum. Kui nii veel jätkub, ja ilmselt jätkub, siis tuleb ka järgmise aasta prognoosinumbrid üle vaadata,” sõnas Vitsur.
Õppetund on saadud. Ipits ütles, et teatav ebakindlus on ettevõtjatel kogu aeg: “Mulli lõhkemisest on juba õpitud ja kõik ettevõtjad on arvestanud, et pikema aja jooksul tuleb ette ka tagasilööke.”
Ipitsa sõnul on meie naaberturud praegu seisakus ning pole mõtet loota, et seal meie ettevõtteid avasüli vastu võetakse. “Peame vaatama kaugemate turgude poole. Sageli on seal suuri takistusi, kuid sinnapoole kindlasti liikuda tuleb,” ütles ta.
Taust
Hetkel kuum
Suurim kasv põllumajandusest
Kogukasum ettevõtlussektoris oli 2014. aasta II kvartalis 836 miljonit eurot, mis jäi eelmise aasta II kvartaliga võrreldes samaks, samas tööjõukulud suurenesid.Suurima panuse ettevõtlussektori kogukasumi kasvu andsid põllumajanduse, töötleva tööstuse, veonduse ja laonduse ning kinnisvaraettevõtted.Kasumi kasvu pidurdasid enim ehitus- ja hulgikaubandusettevõtted.Ettevõtted müüsid 2014. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 12,9 miljardi euro eest, mis oli 1% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu jäi mullusele tasemele.Enim suurenes aastaga müügitulu kutse-, teadus- ja tehnikaettevõtetel.Ettevõtete kulud suurenesid 2013. aasta II kvartaliga võrreldes samuti 1% võrra.Tööjõukulud suurenesid 7%.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
2
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
4
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele