Ansip: usun, et me õnnestume

"Eesti riik on eriti digitaalsetes teenustes väga paljus eeskujuks teistele liikmesriikidele," ütles Ansip. "Jah, ma olen rahul."

Ansip ütles, et peab uues ametis juhinduma Euroopa Komisjoni presidendi antud mandaadist, milleks on digitaalse ühisturu edendamine. Kokku on lepitud, et see peaks olemas olema 2015. aastast, kuid selleni jõudmine ei saa olema kerge.

"Teame, missugused raskused on digiteenuste piiriülesel liikumisel," märkis Ansip. Igal riigil on oma seadused. "See fragmenteeritus on suur probleem ja takistab digitaalse ühtse turu arengut."

Ansip lisas, et tema vastutusalas on ka andmekaitse, küberturvalisus ja e-valitsus. "Meie parimaid praktikaid võiks juurutada ka teiste riikides," nentis ta.

Eriti oluline on digitaalse identiteedi kaitse, sest mida paremini see on tagatud, seda enam usaldavad inimesed internetipõhiseid teenuseid ja seda laiemalt saavad sellised teenused levida.

Kommenteerides lähemate naabrite Läti ja Soome esindajate rolli uues komisjonis, ütles Ansip, et ei pea ühtki valdkonda teisest olulisemaks. "Mõnda aega peaministrina töötanud inimesena ei julge ma väita, et kõige õigem minister on rahandusminister ja ehk sama tugev on ka majandusminister, aga et kultuuri- või sotsiaalminister või keskkonnaminister pole üldse olulised."

Ka Euroopa Komisjonis on näha olnud nii endise energeetikavoliniku Andris Piebalgsi kui rahandusvoliniku Olli Rehni puhul, kuidas erinevate portfellide tähtsus ajas võib muutuda.

"Digitaalvaldkonna tähtsus ainult kasvab," ütles Ansip.

Ühtse turu loomisega kasvaks Euroopa majandus komisjoni arvutuste järgi viie aasta jooksul 250 miljardi euro võrra.

"Vanasti räägiti digitaalmajandusest ja muust majandusest," ütles Ansip, nentides, et praegu pole seda vahet enam mõistlik teha. Kogu majandus on digitaalne ning traditsioonilises tööstuses on erinevaid digitaallahendusi.

Ansip kommenteeris ka Jean-Claude Junkeri komisjoni uut struktuuri, kus on loodud suurema võimuga asepresidentide tasand. See on väidetavalt viimase 30 aasta üks suuremaid reforme, mida moel või teisel on soovitanud mõttekojad juba aastaid.

"Junckeri nimetatud asepresidendid, kes kureerivad konkreetseid poliitikavaldkondi, nii on võimalik seada fookuse prioriteetidele," ütles Ansip. "Sest 28 inimesega laua ääres on raske sisulist debatti arendada või ajurünnakut teha."

"Ma loodan, et see uus struktuur saab olema efektiivsem kui varem proovitud struktuurid," ütles Ansip. Digitaalvaldkonnaga tegeleva asepeaministri koostöö hõlmab seitset volinikku.

Ansip kiitis nii Jean-Claude Junckerit, keda ta tunneb oma peaministriks oleku ajast juba kaua, kui ka Günther Oettingeri, kellest saab uues komisjonis digitaalvaldkonna volinik.

"Usaldan Junckerit täielikult ja tahan tema meeskonnas töötada," ütles Ansip.

Oettingeriga oli Ansipil enda sõnul hea koostöö juba ajast, mil too oli komisjoni eelmises koosseisus energeetikavolinik.

"Usun, et me õnnestume," ütles Ansip.

Ametisse saamiseks vajab Jean-Claude Junckeri komisjon veel ka Euroopa Parlamendi heakskiitu.