Tõsielulistel sündmustel põhineva linateose tegevus toimub 1810. ja 1811. aasta Preisimaal, Berliinis. Poliitilist maailma kujundavad Prantsuse revolutsiooni kajad, feodaalkord on vaikselt murenemas aga ka mujal Euroopas.

Tilsiti rahulepinguga on kuningas Friedrich Wilhelm III loovutanud äsja pooled oma sõjaeelsed maad Napoleonile. See ajalooline kontekst ilmestab ka tollaste inimeste natuuri.

Igipõline soov defineerida armastust. Ringi liiguvad vabamõtlejad, nagu kirjanik von Kleist, teisalt feodaalid, poliitikud, nagu Friedrich Louis Vogel, Henriette abikaasa, kes ei usu, et talupoegadele antav vabadus ja võrdsust taotlev maksusüsteem endas midagi head kätkeks. Omamoodi on see maailmavaadete põrkumine filmi tuumaks.

Filmi vaadates jäi mulje, et tegelased ei osanud armastust ja selle tähendust enda jaoks defineerida, olgugi, et arvati teadvat seda kõige õigemat vastust. Ühiskondliku tava järgi oli Henriette oma mehe omand ja tal tuli järgida teatavat etiketti. Henriette pidas seda armastuseks, lihtsalt sest nii oli kombeks – ta ei seadnud tavasid ja traditsioone kahtluse alla. Kirjanikuhärra von Kleist aga ei soovinud ühiskondliku konformismi vaimuga ühineda ning parema alternatiivita otsis armastust surmast. Tema defineeris armastust kui soovi koos surra, mitte koos elada.

Otsusta või sinu eest otsustatakse. Terve film keerleb nende mõtiskluste ümber ning haarab vaatajat oma naivistliku laadiga.

Peategelased üritavad mõtestada elu ja armastust, unustades seda elada. Pildikeel on tasane ning ajastutruu. Olulist rolli mängivad filmis ka tegelaste lauldavad laulud. Filmi lõpp on omamoodi traagiline, kuna inimene, kelle eest on terve elu otsuseid langetatud, üritab võtta julguse kokku, et otsustada kordki elus enda eest. See võimalus aga võetakse temalt.

 

“Sõge armastus”

Režissöör: Jessica HausnerOsades: Christian Friedel, Birte Schnoeink, Stephan Grossmann, Sandra Hueller, Katharina Schuettler, Sebastian Huelk, Peter-Jordan jtKinodes alaetes: 28.08