Keskerakonna rahastaja peideti sihtasutuse abil

Järgneb 26. septembril 2008 ilmunud lugu:Keskerakonda on kahtlustatud, et ajalehtede Kesknädal ja Vesti Dnja väljaandjat Jüri Vilmsi Sihtkapitali kasutatakse pumbana, mille kaudu ettevõtjate raha liigub avalikustamist kartmata erakonna tegevust toetavale sihtasutusele.Tegemist on JOKK-skeemiga. Ettevõtted ei tohi erakondi rahastada. Sihtasutuste rahaülekannete tegijate nimesid ei pea aga asutus avaldama. Kui mõni partei soovib, et tema rahastajad jääksid varjatuks, siis tuleb luua sihtasutus ja osa erakonna tegevusest delegeerida sellele asutusele.Keskerakondlased varjavad rahaülekannete tegijaidJüri Vilmsi Sihtkapitali juhtivad Keskerakonna mõjukad poliitikud on keeldunud sihtasutusele raha ülekandvate ettevõtete nimede avalikustamisest. Äripäeval õnnestus mitu kuud kestnud uurimise tulemusena saada teada mitme ettevõtte nimed, kes on sihtkapitalile suuri summasid üle kandnud. Esitleme täna ühte kahtlast tehingut.Jüri Vilmsi Sihtkapitali pangakonto paisus eelmise aasta augusti alguses maksega Tallinna Farmaatsiatehaselt 500 000 krooni võrra.Samal ajal taotles farmaatsiatehas linnalt, et talle Tondil raudtee ääres kuuluv magus krunt liidetaks nende alade hulka, millele saab ehitada Eesti mõistes pilvelõhkujaid. Sellise võimaluse tekkimine tõstaks farmaatsiatehase kinnistu hinda.2006. aastal hindas farmaatsiatehas oma kinnistu ja ehitiste bilansiliseks väärtuseks 26 miljonit krooni. Samal aastal tellis aga ettevõte kinnisvara väärtuse hindamise, mis andis kokku 89,6 miljonit krooni. Hindamine põhines eeldusel, et olemasolevad ehitised lammutatakse ning ettevõtte krundil tehakse uus kinnisvaraarendus.Selle loo juures on tähelepanuväärne, et alguses on Tallinna linnaplaneerimise ameti ametnikud kategooriliselt vastu farmaatsiatehase kinnistule kõrghoonete lubamisele. Mõni kuu pärast poole miljoni krooni kandmist Jüri Vilmsi Sihtkapitali arvele aga loobub linnaplaneerimise amet farmaatsiatehase alale kõrghoonete rajamisele vastutöötamisest.Asjaosalised ise eitavad igasugust seost poole miljoni kroonise ülekande ja linnavalitsuse otsuse vahel."Neid ülekandeid, mida tehakse Jüri Vilmsi sihtasutusele või teistele sihtasutustele, neid on sedavõrd ohtralt, et mina küll siin mingeid paralleele ei tõmbaks. Kui tahate neid väga otsida, on see teie mure. Mina ei ole Jüri Vilmsi sihtasutuse juhtide hulgas, küsige nende käest," on Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare tõre vastus."Otsitud seosed," arvab ka linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Taavi Aas. Sellest, et Tallinna Farmaatsiatehaselt on Jüri Vilmsi sihtasutusele suur summa raha liikunud, kuulvatki Aas esimest korda ajakirjanikult."Ei ole kursis. Meie tehas…! Teate, ma pole absoluutselt kursis. Tõsiselt räägin, et esimest korda kuulen sellist nime (Jüri Vilms - toim). Mul pole mitte mingit huvi selleks," reageerib Tallinna Farmaatsiatehase nõukogu esimees ja suuromanik Kirovs Lipmans küsimusele, kas ta teab poole miljoni krooni suurusest rahaülekandest.Nähtamatu reklaam ajalehes Vesti DnjaKuuldes, et Äripäeval on teada Jüri Vilmsi Sihtkapitali kontole tehtud rahaülekande täpne kuupäev ja ka summa suurus, kinnitab Tallinna Farmaatsiatehase juht Raivo Unt ülekande toimumist.Unt selgitab, et tegemist on tasuga Vesti Dnjas avaldatava reklaami eest. See leht valiti välja seetõttu, et Eesti venekeelne elanikkond kasutab väga palju farmaatsiatehase toodangut."Tegemist on kolmeaastase lepinguga, mis on seotud meie edasiste arengutega. Uue tehase ehitamisega seoses peavad nad meid lehes reklaamima," selgitab Unt.Kulutades mitu tundi ühes Tallinna raamatukogus viimase aasta Vesti Dnjadega tutvumisele, selgub üllatav tõsiasi. Lehes pole ühtegi Tallinna Farmaatsiatehase reklaami. Arvestades aga Vesti Dnja selle aasta algusest kehtivat reklaami hinnakirja, saaks 500 000 krooni eest osta sellesse ajalehte 94 poole lehekülje suurust reklaami.Pärin Keskerakonda kuuluvalt Jüri Vilmsi Sihtkapitali endiselt juhatuse liikmelt ja Tallinna volikogu aseesimehelt Tarmo Lausingult, milleks reklaami- ja marketingikulude eest tasutud 500 000 krooni kulutati.Lausing selgitab, et kliendi uue tehase ehitamine lükkus edasi ning seoses sellega kadus vajadus tööjõuvärbamis- ja mainekujunduskampaania järele, milleks lehepinda osteti.Reklaamivajaduse kadumine ei tähenda aga seda, et tehas raha tagasi sai. "Raha kasutati ajalehe igapäevaste kulude katmiseks," lisab Lausing.Selline reklaamiteenuse ostmine on kummaline. Reeglina maksavad Eestis ilmuvate ajalehtede reklaamikliendid pärast reklaami lehes ilmumist.   

 "Eks Jüri Vilmsi Sihtkapital ole ikkagi üks Keskerakonna propagandakanal," uurin sel esmaspäeval sihtasutuse kohta Keskerakonna esimehelt Edgar Savisaarelt, kes on tulnud linnapeana Lasnamäele Raadiku elurajooni nurgakivi panema."Ei, ta kindlasti ei ole Keskerakonna propagandakanal, nii arvavad ainult reformistid ja isamaaliitlased. Kumma hulka teie kuulute, palun... no öelge välja, kumb te olete, siis räägime edasi. Kui te ütlete, et ei ole midagi, siis mina ütlen ka, et mina pole midagi. Ei ole mõtet siin rahva ees tsirkust teha," ägestub Savisaar ning vehib hoogsalt kätega.Ametlikult ei ole Jüri Vilmsi Sihtkapitalil Keskerakonnaga muud sidet kui tsentristlikku maailmavaate propageerimine.Partei ja sihtasutuse juhtimine on põimunudSihtasutuse juhatusse ja nõukokku kuuluvad Keskerakonna mõjukad liikmed ning vürtsi lisab asjale ka see, et Kesknädala toimetuse ja infokataloogide järgi ka Jüri Vilmsi Sihtkapitali aadress kattub Keskerakonna kontori omaga.Väikeseks traditsiooniks ongi saamas, et sihtasutuse juhatuse liige on samal ajal ka Tallinna linnavolikogus tähtsal ametikohal. Nii on Jüri Vilmsi Sihtkapitali praegune juht, korteriskandaalidega tuntust kogunud Elmar Sepp volikogu linnamajanduskomisjoni esimees.Eelmise juhatuse liikme Tarmo Lausingu positsioon on aga veelgi kõvem, tema on volikogu aseesimees. Laiemalt on Lausing tuntust kogunud sellega, et tegi ettepaneku kuulutada Eesti Raudtee aktsiate riigile ostmise päev riigipühaks.Arvestatav meediakanal venelaste seasKui Kesknädal on paljude eestlaste jaoks naljalehe mainega, siis Vesti Dnja on oma 7700 tiraažiga venekeelsete lugejate hulgas arvestatav väljaanne, mis tihti balansseerib provokatsiooni piiril. Ajaleht ületas eestikeelsete meediaväljaannete uudisekünnise enne eelmisi riigikogu valimisi, kui lehes avaldati pilt, millel Mart Laar ja Andrus Ansip seisid külg külje kõrval SS-sõduriga.Sama joont on leht hoidnud ka edaspidi, näiteks mullu 16. novembri avaldati lehes Ansipist fotomontaaž, millel peaminister on Hitleri soengu ja vuntsidega. Kõrvalpildil on kaitseminister Jaak Aaviksoole selga aetud SS-lase munder.Ajalehti pitsitav reklaamituru madalseis on pannud põntsu ka Jüri Vilmsi Sihtkapitali majandusseisule. Viimastel kuudel tekkinud maksuvõlad küünivad juba üle 1,2 miljoni krooni.Kõrghoone trammi- ja rongipeatusseSellele, et Tallinna Farmaatsiatehase maa-ala nimetati kõrghoonete piirkonnaks poliitilise surve tulemusena, viitab tõik, et seda otsust tehes mindi Tallinna linnavalitsuses mööda kõrghoonete rajamise ühest olulisest tingimusest.Esimest korda kirjutas Äripäev Tallinna Farmaatsiatehase kahtlasest kinnisvaraarendusplaanist selle aasta 2. mail. Kevadel laekus meile info, et Tallinna Farmaatsiatehase omanik on toetanud Keskerakonnaga seotud Jüri Vilmsi Sihtkapitali. Meil ei olnud aga siis veel piisavalt tõendeid, et seda infot kindlas kõneviisis avalikustada. Farmaatsiatehase, Tallinna linnavalitsuse ja Keskerakonna esindajad eitasid kevadel toetussummade maksmist Jüri Vilmsi Sihtkapitalile.Samas on kevadel ilmunud artiklis ilmekalt kirjeldatud, kuidas poliitiline linnajuhtkond survestas apoliitilisi ametnikke. Alljärgnev on lühike kokkuvõte kevadel ilmunud artiklist.Eirati olulist tingimustKõrghoonete rajamise eelduseks on hoone paiknemine suurte magistraalide ristumiskohas. See nõue esitatakse, et ei tekiks probleeme transpordi ja liikluse korraldamisega.Nimetatud kriteeriumist möödaminekuks tegi linnavalitsus täiendava analüüsi ja leidis, et kuigi suurte magistraalide ristumist Tondi kõrghoonete piirkonnas ei ole, võib magistraalide ristumisena käsitleda ka trammi lõpp-peatust ja läheduses asuvat rongipeatust."Küsimus on selles, et ala on tupik, Kristiine keskusest väljas ja raudtee ääres, kus ümberringi on eramaad ja kuhu on keeruline liiklust korraldada. Tekib küsimus, miks just sinna? Tallinn ei ole nii suur, et Manhattaneid peaks igale poole tekkima. Aga kui suudetakse põhjendada ja liiklust korraldada, siis võib asja kaaluda," rääkis endine Tallinna peaarhitekt Igor Volkov.Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd rääkis aga aprilli lõpul Äripäevale järgmist: "Arutasime abilinnapeaga (Taavi Aas - toim), mis on linnavalitsuse seisukoht ühe kohustusliku kooskõlastava ametkonna (linnaplaneerimise amet - toim) negatiivse seisukoha suhtes, ja linnavalitsus leidis, et parem on, kui selliseid negatiivseid seisukohti ei ole, ja linna ei kahjusta see, kui antud juhul tulla vastu linnaosavalitsusele, kellelt tuli soov näha ala teemaplaneeringus."Ja veel eelmise aasta alul kirjutas Mänd: "Tondi tn 33 kinnistu jääb piirkonda, kus koostamise lõppjärgus oleva teemaplaneeringuga "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ei ole ette nähtud kõrghoonete (h on suurem kui 45 m) rajamist. Kaalunud linnaosa halduskogu ettepanekut, on üldplaneeringute teenistus seisukohal, et kõrghoonete rajamine antud piirkonda ei ole linnaehituslikult põhjendatud, kuna ala jääb linnakeskusest eemale, ei asu oluliste magistraaltänavate ristmikel ning ei evi linnaruumis olulist staatust, mis vääriks esiletõstmist nn maamärgina."Huvitav on ka see, et abilinnapea Taavi Aas (tema alluvuses on linnaplaneerimise amet) ei mäletanud kohtumist farmaatsiatehase omaniku Kirovs Lipmansiga. Viimane mäletab kohtumist Aasaga aga hästi: "See oli ammu, juba projekti koostamise ajal." INTERVJUUSavisaar: toetan tsentristliku mõtteviisiga ärimehiKas härra linnapea on teadlik, et Tallinna Farmaatsiatehaselt on liikunud Jüri Vilmsi Sihtkapitali arvele pool miljonit krooni?Jüri Vilmsi sihtasutusel on oma nõukogu ja tegevjuhtkond, kes hoolitsevad sihtasutuse ürituste finantsilise toetamise eest. Ma olen kindel, et seda tehti vastavalt Eestis kehtivatele seadustele.Miks ikkagi lülitati Tallinna Farmaatsiatehase kinnistu Tondi tn 33 viimasel hetkel kõrghoonete paiknemise teemaplaneeringusse, kuigi linna arhitektid olid sellele kaua aega vastu? Oli tegemist linnavalitsuse survega?Pärisin seoses selle küsimusega arvamust abilinnapea Taavi Aasalt, kes kureerib vastavat valdkonda, ning sain järgmise vastuse: "Väide, et ala lülitati teemaplaneeringusse viimasel hetkel, on iseenesest vale, sest planeerimisprotsess alles kestab. Teemaplaneering on vastu võetud ja äsja lõppes etapp, kus iga linlane võis esitada nii uusi kõrghoonete alasid kui ka esitada proteste juba planeeringus käsitletud aladele, see tähendab toimus avalik väljapanek. Tondi kõrghoonete ala kohta ei laekunud ühtegi protesti. Edasi järgneb avalik arutelu ja selle tulemusena on võimalikud planeeringu korrektiivid. Planeerimisprotsess lõpeb planeeringu kehtestamisega volikogus.Tondi kõrghoonete ala lülitati planeeringusse enne vastuvõtmist, sest Kristiine halduskogu ja linnaosa valitsus andsid planeeringule tingimusliku kooskõlastuse, sooviga lülitada nimetatud ala planeeringusse."Kas Jüri Vilmsi Sihtkapitalile suurema summa ülekandmisel on kõigil võimalik Tallinna linnavalitsuselt vastutasuks saada meelepärane otsus?Loodan, et Äripäev teeb oma tavapärast nalja. Küsimus on provokatsiooniline ja kui ma seda tõsiselt võtaksin, siis peaksime teid kohtusse kaebama.Tunnustan kõiki ärimehi ja muid ühiskonnategelasi, kes ühel või teisel viisil toetavad tsentristliku mõtteviisi arengut ja meie vastuseisu lausliberaalsele majanduspoliitikale, mis on viinud Eesti praegusesse kriisi. Reformistliku õuelehena tuntud Äripäevale see muidugi ei pruugi meeldida, aga midagi ei ole teha.