• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    90 protenti kaupluste külmasüsteemidest tuleb välja vahetada

    Uutele külmasüsteemide nõuetele vastavad külmikudFoto: Kitman Coldtech

    2020. aastast jõustuvad nõuded, mis sunnivad 90% Eestis kasutuses olevatest kaupluste külmasüsteemidest pikas plaanis välja vahetama.

    Nimelt ei tohi alates 2020. aastast enam müüa seadmeid, mille külmaaine GWP määr on üle 2500. GWP ehk Global Warmth Potential näitab, mil määral neelab gaas soojuskiirgust ja aitab kaasa globaalsele soojenemisele.
    90% Eestis kasutuses olevatest kaupluste külmasüsteemidest kasutavad aga fluoritud kasvuhoonegaase, mille GWP määr on 3920. Tuleval aastal peavad kõik sellised seadmed Keskkonnaministeeriumi alluvuses asuvas FOKA digitaalses registris arvele saama ning alates 2020. aastast ei tohi enam müüa seadmeid, mille külmaaine GWP määr on üle 2500.
    Kitman Coldtech külmatehnika ärijuht Simmo Kullerkupp selgitas, et GWP määr aitab eristada keskkonnale ohtlikke ja sõbralikke külmasüsteemis ringlevaid aineid. „Uued regulatsioonid ja määrused puudutavad fluoritud kasuvhoonegaaside õhku paiskamise lubatud piirmäärasid. Kaupluste puhul on piirmäärad seotud külmasüsteemis ringleva külmaine kogu hulga ning võimaliku lekke puhul keskkonda paisatud hulgaga,“ rääkis Kullerkupp.
    Ta lisas: „2014. aasta välisõhu kaitse seadust puudutavas eelnõus on näiteks keskmises supermarketis lubatud fluoritud kasvuhoonegaaside kadu määratud kuni 5 aastat vanadel süsteemidel 10% kogu süsteemi külmaine mahust ning vanematel süsteemidel kui 5 aastat - 15% kogu süsteemi külmaine mahust. Antud protsendi ületamine toob endaga kaasa sanktsioonid, mille ulatus on valemi kujul määratud.“
    Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist kaubandus.ee. Saad teada, kui palju saab energiat säästa ning millised on ETK plaanid sellega seoses. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.