Restoranitest: taimetoiduparadiis Bliss

Tegelikkus oli aga oodatust meeldivam, kuigi bufee-stiilis söögikoha hädadest ei pääse: mõni roog on juba väheke jahtunud, mõni kipub kuivama, mõni lagunema, mõne nimetamine roaks on aga liialdus, tükeldamine ei tee köögiviljast veel rooga. Aga need on pisiasjad, millest pole põhjust suuremat numbrit teha, suurem osa proovitud roogadest maitses hästi ja kehvemaid järgmisel korral lihtsalt ei võta.

Bufee-stiilis toidukoha suurim pluss on asjaolu, et kogu menüü saab läbi uurida-nuusutada. Mõni roog oli leebe, mõni vürtsikas, maitsed puhtad ja kombinatsioonid mitte eriti keerulised.

Toitu müüb Bliss kaalukaubana, nii on lihtne paari külastuskorraga parimad palad välja valida. Siltidel on kirjas peamised toiduained (mõnel võiks neid rohkemgi üles loetud olla), paljudel ka maa, mille köögist toit pärineb, glueeni- ja laktoosivabadel lisaks ka sellekohane märge.

Värviline ja hubane atmosfäär

Mitte ainult toidud pole Blissis kerged, vaid värviline, kerge ja rõõmus on ka sealne atmosfäär. Söögisaali seinsasuuruste akende taga pole isegi november nii hall kui madalamal maapinnal. Mitte ainult novembrivalgus, vaid isegi vesi teeb Blissis rõõmu – see tuleb kraanist suisa tasuta. Võta aga klaas ja joo palju tahad. On ka ökoveine ja -mahlu, teed ja kohvi. Kohvikupoolelt saab kooki, väikesest poekesest ökokommi ja muud mahedat.

Teenindusest ei anna bufee-restoran pikemat põhjust juttu teha, sest suurema osa toidust saab ise kätte, aga kasutatud nõud kadusid laualt kiiresti ja juba paaris kiirrestoranist tuttav kaardisüsteem toimis sujuvalt: tee nii mitu taldrikuringi kui tahad, maksta tuleb alles lahkudes.

Hiljuti Helsingi trendikat taimetoidurestorani külastades oli omajagu üllatav, et ligi pooled külastajatest olid mehed. Blissis neid nii palju ei olnud, aga ega neid ka vähe polnud. Toidueelistustes on ju mehi ikka peetud konservatiivsema tiiva esindajateks, kes liha ja kartulita kõhtu täis ei saa. Tuleb välja, et saavad küll, vähemalt need, kes Blissis käivad.