PwC hoiatab haiglatevahelise ebaterve konkurentsi eest

* kaardistada haiglate võimekus oma tegelike kulude arvestussüsteemide loomiseks, aidata kaasa toimiva süsteemi rajamiseks vajalike eelduste täitmisel (abirahastuse leidmine, ühtse metoodika väljatöötamine jne);

* välja töötada benchmarking (võrdlusanalüüs) variandid, et täpsemalt määratleda ja põhjendada haigekassa rahastatavate teenuste osutamiseks optimaalsete kulutasemete seadmist jne.

Täielik loetelu on PwC töös lk 53.

Haigekassa hinnakujunduse talituse tervishoiu peaspetsialist Tiina Sats ütles, et analüüsis anti rida soovitusi, millest osa soovib haigekassa võimalusel lülitada ka 2015. aasta tegevuskavasse. "Ühe ettepanekuna on soovitatud kehtestada haiglatele andmete edastamise vormid ja kord ning juurutada süsteem pisteliseks andmekvaliteedi kontrolliks," jätkas ta.

"Plaanime järgmise aasta jooksul koostada uue lihtsustatud vormi raviasutustele kogukulude esitamiseks ning kokku leppida täpsed kulude jaotamise põhimõtted." Raviasutustega soovitakse alustada ka diskussiooni andmete kvaliteedi üle. "Meil on plaanis järgmisel aastal jätkata raviasutuste pindade ja hinnamudelis kajastatud pindade võrdlevat analüüsi ning tellida sõltumatu analüüs võrdlusmeetodite ja horisontaalsete muutujate rakendamise võimaluste kohta," sõnas ta.

Uurimus tehti viie haigla (PERH, kliinikum, Pärnu haigla, ITK ja Rakvere haigla) andmetest aastast 2012. Audiitorid leidsid märkimisväärseid erinevusi 5 haigla kogukulude ja haigekassa finantseeritavate kulude vahel. Erinevused olid ka haiglate vahel. Näiteks operatsiooni lisavahendid olid ühel haiglal 33% võrra tegelikest kuludest vähem rahastatud, samas kui teisel haiglal jällegi tegelikust kulust 62% võrra rohkem rahastatud.

"Samas kulumetoodika oli ühine ja teenuse hinnad haiglatele võrdsed," lisasid audiitorid oma ettekandes.

Töö käigus jõudsid nad järeldusele, et suuremad erinevused tegelike kulude ja rahastamise vahel on tööjõukuludes ja materjalikuludes. Negatiivse poole pealt on tööjõukulud tegelikkusega võrreldes kaetud 12% ulatuses väiksemal määral, mis on rahaliselt oluline ja suur summa. Samas materjali finantseeritakse tegelikkusega võrreldes 49% ulatuses rohkem.

Audiitorfirma hoiatab, et kui ei suudeta pikema aja jooksul tagada optimaalset hinnakujundust, tekib süsteemi mitmeid olulisi riske. Näiteks võivad kasumlikud valdkonnad liikuda erasektori kätte. Haiglate vahel võib tekkida ebaterve konkurents, näiteks kahjumlikuma teenuse puhul suunatakse haige teise raviasutusse. Lisaks tingib see olukorra, kus patsiendile tehakse kalleid uuringuid, mida ta ei vaja, aga mis raviasutusele on kasulikud.