Aasta ehitusjuhi edu võti on laiskus

Ahto Aruväli on Tondiraba jäähalliga rahul. Objekt, mille ehituse olulisemad näitajad olid ilma ühegi vuugita valatud 2000 m2 põrandapinda, Eesti pikimad puitfermid ning nelja kuuga paigaldatud 4500 betoonelementi, on mahukas ning tehniliselt keerukas.

“Suur asi nii tiheda graafikuga ehitada – võib rahul olla küll,” märgib tiitliga pärjatud Aruväli detsembri lõpus.

Mõni nädal varem aasta ehitaja nimetuse võitjat välja kuulutades kiitis žürii esimees, ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor Indrek Peterson värske tiitliomaniku võimet juhtida tõhusalt koostööd kõigi ehituse osapooltega, mitte pelgalt oma meeskonnaga. Aasta ehitaja ise toob Tondiraba ehituse õnnestumises välja harvanähtava üksmeele ja töise õhkkonna tellija, projekteerija ja konstruktori vahel.

“Tellija võttis kohe alguses seisukoha, et lollusi ei ole mõtet teha. Kus tehnoloogiliselt võimalik, seal võeti kasutusele parem ja lihtsam lahendus ning saavutatud kokkuhoid kasutati ära mujal hoone juures. Nii tuli lõppeesmärk parem,” ütleb Aruväli. “Tehti otsuseid. Tihti on probleem selles, et liiga palju kardetakse otsustada, eriti avalikus sektoris,” märgib Aruväli ning lisab, et Tondiraba projekteerinud arhitekt Ott Kadarikku ja Mihkel Tüüri arhitektuuribüroost KTA julgeb ta eeskujuks seada paljudele, sest oldi piisavalt paindlikud, mõeldi kaasa ja ideid põhjendati argumenteeritult. “Samuti oli lust vaadata konstruktori ja arhitekti koostööd, keegi ei ajanud ainult oma õigust taga. Need olid konstruktorid, kes mõtlevad oma peaga ja suudavad vaadata tervikpilti, mitte ei toetu ainult arvutiprogrammile, mis on paljudel kahjuks harjumuseks saanud.”

Senisele karjäärile tagasi vaadates julgeb Ahto Aruväli tunnistada, et sai liiga kiirelt projektijuhiks. “Eks alguses kogenematu projektijuhina sai lollusi ka tehtud, aga see on andnud nüüdseks materjali, mida paremini teha.”

Pärast Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetamist 2003. aastal töötas ta lühikest aega ehitusettevõttes Wolmreks ning asus tõsisemalt objektijuhina tööle Celander Ehitusse, kus tõusis majandusbuumi ajal kiirelt projektijuhiks. Celanderis töötatud aega jääb ühena olulisematest projektidest Rakvere Aqva Spa ehitus, mis oli noorele projektijuhile tõsine väljakutse, lahendada tuli palju seni tundmatut probleemi. Lõppkokkuvõttes kõik õnnestus.

Aqva Spa valmimise järel 2008. aastal siirdus Ahto Aruväli pärast pooleaastast põhjalikku kaalumist Eesti ühte suuremasse ehitusettevõttesse Merko Ehitus. Otsuse tegemise motiiv kõneleb Aruväli kohta nii mõndagi. “Otsuse tegin mitte niivõrd finantsilisest, vaid karjääriplaneerimisest lähtudes. Mõistsin, et kui soovid midagi suurt saavutada, tuleb läbi teha n-ö Merko kool.”

Aasta ehitaja tiitli toonud Tondiraba jäähalli pingelisest ehitusest on Aruväli saanud hinge tõmmata. Uuest aastast algas töö uue objektiga – Tallinki logistikakeskuse ehitusega. Üldiselt on tal karjääri jooksul vedanud – raske töö järel ning enne uue objektiga alustamist on pea alati kergem periood, mil saab veidi ka puhata.

Vestluse käigus selgub ka aasta ehitaja 2014 üks edu saladusi – inimlik laiskus. Kuidas nii?

“Olen inimlikult liiga laisk, et lõpus joosta, selle ärahoidmiseks asun kohe alguses kõvasti tööle.” Ühtlasi tähendab see, et Aruväli on hea planeerija.

Ühe aspekti lisab ta veel. “Lõpus sa raha enam ei kontrolli, siis ainult kustutad tulekahju ja vaatad, kuidas raha lihtsalt kulub. Kui alguses teha rohkem tööd ära, siis lõpus laabub kõik, ka eelarve piires püsimine. Lisaks ka see, et Eesti kliimas tasub suvel rohkem pingutada, et talvel võimalikult vähe teha jääks, talvel ehitamine on igal juhul kallim.”

Samuti on Aruväli tugev praktik, keda iseloomustab teatud mõttes loomulik andekus. Ehitusjuhi töös meeldib talle enim platsil just asjade organiseerimise pool. “Kui seal on korraga kaheksa kraanat ja näed, et nad seal kõik toimetavad ja pead mõtlema, kuidas ära mahuvad, siis see on põnev ja hoiab silmad säramas,” märgib ta ja lisab, et talle meeldib ka projektijuhi ametis vähemalt korra päevas objektilt läbi käia, sest see hoiab pildi värskena.

Praeguseks on Aruväli kogunud ehitusinseneride liidu organiseeritud 100 täiendusõppe punkti. Veel aasta möödudes, kui tal täitub nõutud 35 eluaastat, omistatakse talle kõigi eelduste kohaselt volitatud ehitusinseneri kutse. Seniks ehitab ta Tallinki logistikakeskust ning püüab praktikuna säärastele teoreetilistele küsimustele, miks taoline vanuse- või haridusepiir on seatud, väga palju mitte mõelda.