Venemaa räsib kindlustunnet

Jaanuaris konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt tulenes teenindusettevõtete kindlustunde langus põhiliselt turismi- ja transpordisektorist, kuna Vene rubla kukkumine ja Venemaa raske majanduslik olukord on vähendanud nii idaturistide arvu kui tellimusi transpordisektorile.

Kuigi Vene turistide arv on vähenenud lausa poole võrra ja väheneb tänavu esimesel poolaastal ilmselt samas mahus, lootis Rakveres paiknev Aqva Spa sellest edukalt välja tulla nii eestlastest, soomlastest kui ka lätlastest külastajate abiga, ütles Aqva Hotelsi tegevjuht Roman Kusma.

„Usume, et suudame Vene kriisist edukalt läbi sammuda,“ oli Kusma telefonis optimistlik. „Kui globaalses mõttes väga suuri sõdu ei tule või need jäävad lokaalseks, nagu see täna on Ukrainas, siis ma ikkagi arvan, et aasta pärast Vene turist ka taastub.“

Hansabussi tegevjuht Sergei Vahnitski sõnul läks neil mullu täiesti tavapärasel tasemel. „Oli täiesti normaalne aasta,“ lausus ta. Langesid küll ära mõningad sõidud seoses Venemaaga, aga see ei mõjutanud Vahnitski sõnul Hansabussi käivet olulisel määral. Ettenägelikult tehti ettevõttes teatud ümberkorraldused, mis vähendasid ka mulluseid majandustulemusi. Kuna sündmused kogu maailma majanduses on raskesti prognoositavad, siis hoitakse pigem konservatiivset joont ja püütakse olla valmis halvimaks. Samas uskus Vahnitski, et nende puhul hindab äriklient head ja kvaliteetset teenust.

Maanteetranspordil rasked ajad

Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et maanteetranspordi ettevõtete hinnangul on ärikonjunktuur ka kuue kuu pärast jätkuvalt halb ja teenuste hinnad langutrendis. Hea on ärikonjunktuur IT-, telekommunikatsiooni- ja reklaamisektoris. Iga kolmas IT-firma soovib töötajaid juurde palgata.

Antud uuringu kohaselt jätkas tarbijate kindlustunne viimase kuuga paranemist ja on pikaajalisest keskmisest oluliselt paremal tasemel. Paranesid ootused pere majandusolukorra arengute suhtes ja säästuprognoos. Elanike kindlustunde tõusu toetab sissetulekute kasv ja puuduv hinnatõus. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on elanike säästuvõime muutunud paremaks, kuid hinnangud tööturule arengutele tunduvalt ettevaatlikumaks.

Perede rahanduslik olukord on pikaajalises võrdluses heal tasemel. 43% peredest suudab säästa, 49% kulutab nii palju, kui teenib, ja 8% elab kas varasemastest säästudest või on võlgu. Elanike inflatsiooniootused langesid miinuspoolele.

Jaekaubandusettevõtete viimase kolme kuu müük on läinud antud sesooni kohta suhteliselt hästi, seisab uuringus. See tähendab, et 45% kauplusi suurendas käivet, 32%-l käive ei muutunud ja 22%-l käive kahanes, kuid võrreldes eelnevate aastatega on väheneva müügiga kauplusi mõnevõrra enam.

Juhtide kindlustunne on langenud miinuspoolele, sest igas viiendas kaupluses on kaubavarud kasvanud antud hooaja kohta natuke liialt suureks. Seetõttu ollakse ka tellimustega natuke ettevaatlikumad. Järgneva kolme kuu müügi prognoos on mõnevõrra tagasihoidlikum kui eelmise aasta jaanuaris ja müügi vähenemist prognoosib iga kolmas kauplus.

Tarbijate sissetulekud sel aastal jätkuvalt suurenevad ja kindlustunne on hea, kuid tarbijad on muutunud nõudlikumaks. Tarbija ostuvõime kasvust võidavad vaid need kauplused, kes suudavad pakkuda parimat hinna/kvaliteedi suhet.

Ehitusettevõtete kindlustunne püsib madalal tasemel. Viimasel kolmel kuul on ehitustööde maht olnud languses, kuid võrreldes eelmise aasta jaanuariga on ootused esimese kvartali töömahu suhtes siiski natuke paremad.

Töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne viimase kuuga paranes, kuid on jätkuvalt alla pikaajalist keskmist ja isegi natuke halvemal tasemel kui eelmise aasta jaanuaris, tõi uuring välja. Kindlustunnet hoiab madalal tagasihoidlik nõudlus nii sise- kui eksporditurgudel.