Uus planeerimisseadus vähendab kodanike sõnaõigust

Artikkel

- Uudised
- 8. märts 2015 kell 7:18
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus planeerimisseadus vähendab kodanike sõnaõigust
OÜ Head juhatuse liige Kaur Lass leiab, et detailplaneeringute lugemisega peaksid kõik hakkama saama.Foto: Meeli Küttim
Aeg-ajalt märkame teadaandeid, et mõnes piirkonnas on välja kuulutuatud detailplaneeringu arutelu.
Teatiste põhjal jääb mulje, et tarvitseb vaid pilk peale visata ja ega seal midagi keerulist olla saa. Reaalsuses ei pruugi see nii lihtne olla, eriti kuna inimeste teadlikkus neis asjus on võrdlemisi väike.
Näiteks Kalamaja piirkonnas asuva Patarei vangla arutelu detailplaneeringu üle käib juba mitmendat aastat. Kui 2008. aastal planeering avalikustati, kohtas see kodanike poolt enneolematut vastuseisu. Küsimusi tekitab, kuhu täpselt tuleb erajahisadam, milliseks kujuneb tulevane rannajoon ja merepromenaad, kui lähedale veepiirile kerkivad nelja-viiekorruselised kortermajad 400 korteriga jne.Patarei piirkonnale uus hingamine
OÜ LAAM Kinnisvara juhatuse liikme Aivar Villemsoni sõnul tasuks asja vaadata positiivse külje pealt. Selles piirkonnas on tema hinnangul kontrast uue ja vana kinnisvara vahel väga suur ja seoses sellega on pidurdunud ka piirkonna taristu areng. “Kena oleks anda sellele piirkonnale uus hingamine ning võimalus arenguks ja avada meie Tallinn merele,” märkis ta.
Villemsoni sõnutsi on inimestel võrdlemisi head võimalused detailplaneeringute puhul kaasa rääkida. “Kui on soov osta kodu kindlasse piirkonda, oleks paslik vaadata piirkonna üldplaneeringut. Nii saab teada, mida ja mis otstarbelisi hooneid – elamuid, tootmishooneid või ärihooneid – võib piirkonda ehitada. Ka seda, kuhu rajatakse või kus säilitatakse puhke- ja vabaaja veetmise alad ning kohad,” märkis Villemson, kes soovitas näiteks Tallinna linna puudutavate planeeringutega tutvuda Tallinna linnaplaneerimise ameti veebilehel. “Veel on võimalik saada üsnagi täpne ülevaade ostetava kinnisvara naabruses oleval kinnistul toimuva kohta ning millises menetlusfaasis on sealne planeering.
See info on avalik ja leitav Tallinna planeeringute registrist. Soovi korral saavad inimesed esitada ette nähtud korras oma põhjendatud avaldusi ja ettepanekuid, mida võetakse üldjuhul ka arvesse.
Uuendused seaduses
18. veebruaril riigikogus vastuvõetud “Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus” kehtestab detailplaneeringu kohta mitu uuendust.
Detailplaneeringu koostamine ei ole enam nõutav külades ja maa-ala kruntideks jaotamisel. Selle koostamise kohustus on uudsena avaliku huviga rajatise või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamisel ja olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamisel.
Täiendatud on detailplaneeringu ülesandeid (nt ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, arhitektuurivõistluse nõudega ala või juhu määramine, ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav, müra, vibratsiooni, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine).
Veidi lihtsamaks on muutunud hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindava rajatise rajamine. Seda saab teha projekteerimistingimuste alusel ka detailplaneeringu koostamise kohustuse korral, kui see ehitis sobib mahuliselt ja otstarbelt sellesse keskkonda ning kui üldplaneeringus on vastava maa-ala kohta olemas üldised kasutus- ja ehitustingimused.
Krundi ehitusõiguse määratlusse on lisandunud ka ehitise sügavus. Seadus sätestab näidisloetelu juhtudest, mil kohalik omavalitsus võib jätta detailplaneeringu algatamata. Seadus sätestab detailplaneeringu koostamise lõpetamise alused. Detailplaneeringusse saab teha muudatusi, mis tulenevad õigusaktidest või jõustunud kohtuotsest ilma avaliku menetluseta.
Ehitusseadusest on planeerimisseadusesse üle toodud säte, mis reguleeris detailplaneeringujärgsete rajatiste ehitamist. Uues seaduses on seda aga täpsustatud. Seadus näeb nüüd ette, et kohalik omavalitsus peab oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, kui omavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.
Seaduses on täpsemalt reguleeritud ka halduslepingu sõlmimist planeerigu koostamise või selle tellimise üleandmiseks.
Allikas: Riigi Teataja
Detailplaneeringust saab sotti ka ilma ehitusalase kirjaoskuseta
Villemsoni sõnul ei ole selleks, et detailplaneeringutest olulisim info välja lugeda, vaja kaugeltki ehitusalast haridust, sest nii üld- kui ka detailplaneeringute põhjoonistel on olemas tingmärgid koos selgitustega, mille lugemine on sarnane geograafilise kaardi lugemisega.Ka OÜ Head juhatuse liige Kaur Lass märkis, et detailplaneeringute mõistmine võiks olla jõukohane peaaegu kõigile. “Et kogu infost täit sotti saada, oleks vajalik lugeda nii seletuskirja kui ka jooniseid. Ideaalis need üldjuhul haakuvad,” selgitas ta. “Tõsi, Eestis on seni olnud ca 80% detailplaneeringutest lohakusvigadega, sest planeeringute järelealve on olnud meil üpris nõrk,” lisas Lass.
Lass on seisukohal, et kodanikel ei tohiks detailplaneeringute suhtes kaasarääkimise teemal küsimusi tekkida. “Soovi korral on senise seaduse järgi olnud kõigil selleks võimalus. Väga palju sõltub aga sellest, kas seisukohtade esitaja ise oma ettepanekutes kehtivaid õigusakte, üldplaneeringuid jms reegleid järgib,” märkis ta. Uue seaduse kohaselt pidavat Lassi sõnul kaasarääkimise õigus detailplaneeringute üle siiski vähenema – ametnikel on senisest suurem õigus seisukohti mitte arvestada.
Ettepaneku planeeringu algatamiseks võib teha igaüks ja igal ajal
Veiko Vaske, Britta Pärk, Advokaadibüroo SORAINEN advokaat
Kõige olulisem dokument piirkonna ruumilise arengu suunamiseks on üldplaneering.Üldplaneeringuga pannakse paika valla või linna territooriumi arengupõhimõtted – määratakse maakasutuse juhtfunktsioon ning ehitustingimused. Näiteks otsustatakse, kas konkreetne piirkond peaks säilima tööstusalana või võiks kujuneda hoopis väikeelamualaks.Detailplaneering on juba täpsem planeeringu liik ning sellega määratakse konkreetse kinnistu või ka arenguala ehitustingimused üldplaneeringu põhjal.
Planeering on ühiskondlik kokkulepe, milleni jõudmiseks tuleb kaaluda nii planeeringust huvitatud isiku kui ka avalikkuse huve. Planeerimismenetluses on olulisim seetõttu avalikkuse põhimõte. Planeeringu koostamist korraldab alati avalik võim (näiteks kohalik omavalitsus) ja planeeringu koostamise raames tuleb anda kõigile võimalus kaasa rääkida. Igaühel on õigus esitada vastuväiteid ja ettepanekuid kogu planeerimisprotsessi vältel ning huvitatud isikutele, näiteks naabritele, tuleb seda võimalust ka alati meelde tuletada.
Samas otsustab planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise lõppkokkuvõttes siiski avalik võim, kelle ülesanne on lisaks huvide kaalumisele kontrollida, et planeering oleks kooskõlas seadusega. Näiteks ei saa detailplaneeringuga üldreeglina planeerida seda, mida üldplaneeringu tasandil pole kokku lepitud. Detailplaneeringu õiguspärasuse hindamisel tuleb seega alati vaadata ka üldplaneeringut.
Sarnaselt kaasarääkimisõigusega on igaühel pärast detailplaneeringu kehtestamist õigus see ka kohtus vaidlustada. Juriidiliselt on see eriline kaebeõigus, sest üldjuhul puudub isikul õigus vaidlustada otsuseid, mis teda isiklikult ja otseselt ei puuduta.
Piirkonnas toimuval arendustegevusel on oluline mõju kinnisvarahindadele, aga ka inimeste heaolule. Seega tuleks investeerimisotsuse tegemisel alati tutvuda olemasoleva olukorra ning kehtivate ja menetluses olevate planeeringutega. Kohalike omavalitsuste kodulehekülgedel on tavaliselt olemas info nii üldplaneeringu kui ka detailplaneeringute kohta ning valla- või linnavalitsusest saab küsida selgitavat teavet.
Tervikliku ülevaate saamiseks võib esitada teabenõude kinnistu piirkonnas olevate kehtivate ja menetluses olevate planeeringute kohta.Samas ei saa olemasolev info anda garantiid, et piirkonnas hiljem mõnda uut planeeringut ei algatata. Ettepaneku planeeringu algatamiseks võib teha igaüks ja igal ajal.
Kui ehitusega kord alustatud, on protesteerida hilja
ASi Ober-Hausi Kinnisvara analüütiku ning kinnisvarahindaja Rain Räti sõnul on detailplaneeringute kohta internetist leitav info enamasti adekvaatne ja usaldusväärne. “Soovitan, et mingis konkreetses piirkonnas elavad või sellest huvitatud inimesed võiks ja peaks ise märksa enam aktiivsed olema – tuleks jälgida piirkonda puudutavat kajastust meedias, eriti Tallinna linna uudiseid. Väga palju infot võib leida ajalehest Pealinn, kus avaldatakse teateid detailplaneeringute menetluse kohta,” loetles Rätt. Ka avaldab mitu muud väljaannet sellekohast infot. “Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusega juba alustatud, on hilja protesteerida. Samas ei saa ühe-kahe inimese protest takistada linna arengut,” märkis ta.
Räti sõnul peaks igale inimesele detailidesse süüvimatagi selge olema, et näiteks kesklinna piirkonnas, kus on ripakil mõni amortiseerunud hoonestusega või tühi krunt, planeeritakse tõenäoliselt lähemal ajal mingit kinnisvaraarendust, lisas ta.
Rätt juhtis tähelepanu, et kui inimene soovib osta korterit linnas ja mitte maal looduse keskel, peab ta arvestama, et linn on pidevalt arenev ja muutuv keskkond ning ei saa eeldada, et ühel hetkel jääb see protsess seisma.“Oma arvamusi tuleb avaldada ümbritseva linnaruumi, kehtivate planeeringute ja õigusaktide kontekstis ning argumenteeritult. Viimast tehes jõuab tavaliselt sihile ja kui ei jõua, siis saab end ka kohtus kaitsta,” jätkas Lass. Lihtsalt avalikkuse huvi ilma põhjendamata peamiseks põhjuseks tuues ei jõuta Lassi sõnul suurt kuhugi ei lahenduse muutmise taotlemisel ega ka kohtus. “Senise seadusandluse järgi on lugenud motiveeritud seisukohad, mitte allkirjade arv või emotsiooni suurus. Emotsioonid ja ratsionaalsus on alati pöördvõrdelises seoses. Mida suurem emotsionaalsus on ajendiks vastuväidetele, seda vähem ollakse ratsionaalsed. Seda tasub meeles pidada,” sõnas Lass.
Argumendid tuleb esitada motiveeritult
Mistahes erimeelsuste korral tasub Lassi sõnul kohe esimesele eskiisi arutelule kohale minna, et oma seisukohti väljendada. “Argumendid tuleb esitada motiveeritult, Patarei piirkonna puhul näiteks, tuginedes Tallinnas Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringule jm dokumentidele,” selgita ta. Sageli on ligipääs detailplaneeringutele kohalike omavalitsuste tasandil maal isegi lihtsam – samad inimesed valdavad kogu omavalitsuse infot.“Planeerimisseadus tagas seni kõigile planeerinutega tutvumise õiguse just kohalikus omavalitsuses. Näiteks Vaivara ja Audru vallas on olnud kõik detailplaneeringud valla kodulehe kaudu kättesaadavad. Samas peab arvestama, et kooskõlastusi ja muid menetlusdokumente ei pruugi sealt alati leida,” tõdes Lass. Teistes omavalitsustes tuleb tema sõnul siiski minna kohapeale.Kodanike sõnaõigus väheneb
Lassi sõnul tasuks arvestada, et arendaja ja kodaniku eesmärgid ei pea alati täielikult kattuma, aga need võivad kattuda. “Demokraatlikus riigis on siiski igaühel õigus oma arvamusele. Seetõttu on kõiki 100% rahuldavatest kokkulepetest sageli realistlikumad konsensuspõhised otsused ja tasakaalu otsingud eri seisukohtade vahel,” sõnas ta. Uus planeerimisseadus toob Lassi hinnangul kaasa kodaniku sõnaõiguse tuntuva vähenemise. “Seda iseäranis riigi eriplaneeringute puhul, kus seda enam üldse polegi.”
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Hetkel kuum