Piret Reiljan • 19. märts 2015 kell 6:45

Skeemimeister tegi kohtutäiturid tööriistaks

Kohtutäituri büroo  Foto: Erik Prozes

Skandaalne jurist Sven Soeson tegi kohtutäiturid tööriistaks pahatahtlikus, mõnede meelest isegi kriminaalses skeemis.

Elegantse kombinatsiooni taga on üks niiditõmbaja ehk Soeson ja üle 500 ohvri, kellest paljud võib-olla isegi veel ei tea, et on lõksus, vahendas eilne „Pealtnägija“.

Nii naljakalt kui see ka ei kõla, algatas politsei hiljuti ilma suurema kärata kelmuse kahtlusega kriminaalasja Eestis tegutsenud libakohtu suhtes. Nimelt pani üks mees, 38aastane jurist ja võlanõudja Soeson Eesti õigussüsteemi nii kavalalt oma pilli järgi tantsima, et tegi tuntud ja lugupeetud kohtutäituritest oma tööriistad pahatahtlikus, mõnede meelest isegi kriminaalses räkitis. 

Pikantseks teeb asja, et pahatahtliku, paljude arvates isegi kriminaalse skeemi tööriistaks tehti lugupeetud kohtutäiturid. Näiteks kohtutäitur Urmas Tärno rõhutas, et kohtutäitur ei saa klienti valida, vaid peab täitma kõiki täitedokumente ühtemoodi. "Täitemenetluse poole pealt ei ole mitte midagi parata," lisas ta.

Veel kurioossem on, et väidetav manipulaator Sven Soeson, keda nii maksuamet, politsei kui ajakirjandus on aastaid seostanud erinevate pettustega, vabanes pisut enne kõnealuse skeemi algust eeluurimisvanglast. 

"Pealtnägijal" õnnestus Soesoniga kontakti saada. Viidates, et ta ei ole avaliku elu tegelane, keeldus Soeson kaamera ette tulekust, aga saatis saate tegijatele pika kirja. Selgus, et omal ajal ostis ta üles Bigbanki hapuks läinud tarbijalaenude portfelli, mida nüüd sisse nõuab. Soeson saadab ka koopiad ülekannetest, mille alusel ohvrid said justkui omal ajal Bigbankist raha. „Pealtnägijaga“ suhelnud ohvrid ei olnud enda sõnul aga Bigbankist laenu võtnud.

1. juulist hakkab kehtima seadusemuudatus, mis sõnaselgelt keelab selliste tarbijavaidluste lahendamise vahekohtutes.

See aga ei tühista juba töösse antud nõudeid ja need tuleb vaidlustada ringkonnakohtus. Siiani on

Sven Soeson olnud nagu fakiir, kellele riik on püüdnud edutult kammi turja lüüa. Näiteks kullaäri kriminaalasi lõpetati süüdistust esitamata sügisel, maksupettust kütuseäris uuriti aastaid ja see tahetakse lähiajal kohtusse saata.

Juristid: vahekohus oli täielik bluff

Sõltumata, kas inimesed algselt laenu võtsid või mitte, oli selline vahekohtu pidamine "Pealtnägijat" konsulteerinud juristide sõnul täielik bluff. Esiteks, otsuste tegemise ajal polnud vahekohus õigesti registreeritud. Otsuste all on küll uhke tempel, aga registrinumber sellel viitab hoopis Soesoni teisele firmale Rigolet Collect. Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand märkis, et laenuandjal ja vahekohtu pidajal on sama omanik, siis kindlasti ei saa rääkida erapooletusest.

Teiseks, pooled peavad algusest peale kokku leppima, et just see vahekohus nende üle õigust mõistab.

Kolmandaks, iga kohus peab inimesed ära kuulama. Vahekohtu otsustes seisab, justkui inimestega võeti ühendust, aga nad ei vastanud, mistõttu tehti otsused tagaselja. Kannatanud aga kinnitavad, et nendega pole ühendust võetud.

Ja neljandaks – isegi kui võlg oleks päris ja kõik eelnevad punktid täidetud, ei tohi juurde keevitada nii jõhkraid, kuni kümnekordseid viiviseid. Tagatipuks torkab silma, et kõik vahekohtu otsused tehti ühel kuupäeval – 2. juunil 2014. Ühte ohvrit esindava advokaadi Peep Rajavere hinnangul näitab see, et mingit õigusemõistmist pole toimunud.

Loe pikemalt ERRi portaalist.

Ka Äripäev on Soesoniga seotud skeemidest korduvalt kirjutanud. Viimati figureeris ta lugudes, kus kirjeldasime, kuidas maksuskeemis kasutatud variisikuid Eestist välja asumisele saadeti, et nad skeemitajatele jalgu ei jääks.

Hetkel kuum