Firmad lähevad välismaale kütust ostma

Eesti Buss OÜ juhatuse esimehe Gunnar Obolenski sõnul peaks valitsus näitama, millised olid aktsiisitõusu alternatiivid.  Foto: Eiko Kink

Kosuv kütuseaktsiis annaks põntsu autotranspordiärile, kus tegutsevad firmad lubavad kütust naaberriikides tankima hakata. Bussifirmad aga ei välista piletihinna tõusu.

"Kütuse kasutamine ei ole pahe, mida välja juurida. See ei ole võrdväärne suitsetamise ja alkoholiga. Eriti totter, kui peab Läti Valkas või Helsingis tankimas käima - see on sunnitud olukord. Kõik saavad ju aru, et selle saaks ära hoida," ütles Eesti Buss OÜ juht Gunnar Obolenski.

Kütus ei ole pahe ka peaministri endise nõuniku, majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul, kes märkis Postimehe arvamusloos, et vallutaksime aktsiisitõusuga tippe vaid kütuste hinnatabelis.

Obolenski ei välista, et aktsiisitõusuga kaasneb bussipiletite hinna kerkimine, ka liinide kinnipanek. Teisalt on võimalik, et inimesed eelistavad pigem bussiga sõita kui kalli kütusega oma autosid tankida.

"Valitsuse otsus on nagu karistav. Üks asi on lubadustele katete leidmine, teine asi suur pilt ehk siis, mis lumepalliefektina järgneb," tõdes Obolenski.

Majandusanalüütik Ruta Arumäe kirjeldas, kuidas riik teeb Exceli-matemaatikat – nii võibki Obolenski sõnul tunduda, sest valitsus ei põhjenda otsuseid, just aktsiisi tõstmist korralikult. Pole olnud ka avalikku arutelu, kuidas riigikassasse lisaraha leida ega ole pakutud, millised oleksid selleks võimalikud variandid.

Võimalik hääbumine

Autotranspordiettevõtte Herentes omanik Rein Aav ei varja, et kui kütuseaktsiis kerkib, hakkab kaduma transpordiäriga tegelemise mõte. Kõige lihtsam oleks hoopis ekspedeerida koormaid, teenides vahendustasu.

"Parem on lõpetada oma hullumeelne töö," tõdes Aav, kelle firma alustas tegevust 1998. aastal. Kui kaks aastat tagasi oli firma müügitulu 5,7 miljonit eurot, siis mullu kerkis 6,7 miljonile. Aav tahab, et firma hoiaks selle aasta lõpuni sama taset. Järgmist aastat, kui aktsiis tõuseks, ei taha ta endale ette kujutada. "Langus tuleb kindlasti," lisas ta.

Aav on juba mõelnud, mis saab pärast kütuseaktsiisi tõusu. Lahendus on loogiline: autosid tangitakse välisriikides, just Rootsis, mis on ettevõtte üks põhisuundadest.

"Praegu tuleme Eestisse, tangime paagid täis ja sõidame tagasi, aga siis ei ole enam kahjuks mõtet Eestis tankida. Kõik oskavad raha lugeda. Vedude hinnast on kütuse osatähtsus 40 protsenti," rääkis Aav, kes muretseb, kuidas konkureerida teiste riikide tegijatega. "Välismaa omadel on kindlasti hea meel, et selliseid otsuseid teeme." Kui valitsus tõstab kütuseaktsiisi, siis näitab see Aavale, et riik ei hooli autotranspordifirmadest. Käimas on ettevõtete väljatõrjumine. "Kuidas teisiti saaks seda nimetada?" küsis Aav.

Aktsiisivastasele meeleavaldusele läheb Aav kohale. "Kui tehakse nii rumalaid otsuseid, saab hing täis. Me ei saa lasta ju ennast niimoodi tümitada. Tõstame aktsiisi, ajame maksud kõrgeks ja vaatame, kaua vastu peame. Matemaatilise mõtlemise tase on olematu," ütles Aav, mõistmata, kuidas saavad sarnased otsused sündida.

"Mina ei saa ju näiteks nii teha, et tõstan vedude hinda 30 protsenti, siis teen eelarve ja avastan järsku, et minu firmat keegi enam ei telli. Aga mis siis viga on? Aa, nad läksid mujale," tõmbas Aav paralleeli. Ta arvab, et aktsiis jääks kehtestamata, kui võimukoalitsioon laguneks.

Pakuvad makse

Aav soovitab riigil mõelda hoopis sõiduautomaksule. Tema kolleeg Heiki Hütt, kes omab transpordifirmat Miil OÜ, eelistab teemaksu - 11 eurot päevas ei ole Läti näitel üle jõu käiv. 

Hütt usub, et nemad täidaksid oma masinate kütusepaake nii Eestis kui Lätis. "Valitsus on lühinägelik. Midagi head aktsiisitõusust ei tule," lisas Hütt, kes arvutas välja, et järgmisest aastast tuleks neil kuus välja käia 2000 eurot rohkem.

Konjunktuuriinstituuti juhtiv Marje Josing tunneb autotranspordifirmadele südamest kaasa. "Ma ei taha õnnetule transpordisektorile mõeldagi. Venemaa-embargoga on ära jäänud väga paljud veod peale Venemaa ka Poolas, Lätis ja Leedus. Eestlastel on raske teistega konkureerida. Ei tahaks pärast aktsiisitõusu transpordiettevõtete nahas olla," rääkis ta.

Majandusekspert Heido Vitsur leiab, et aktsiisi ülesajamine ei ole süsteemne lahendus. Ta ei arva, et see on kõige targem otsus, aga rohkem mänguruumi valitsus endale ei jätnud. "Iga erakond blokeeris midagi," lausus Vitsur. "Transport saab kindlasti nöökida, paneme veel kohalikule turismile nätaka. Nii need võimalikud majanduskasvu protsendid vaikselt ära kaovadki."

Vitsur kirjeldas, et teised riigid võtavad sarnases olukorras raha kõige jõukamatelt, aga Eesti valitsus leiab, et õige on seda kõigilt küsida. "Oleme nii käitunud natuke vähem kui 25 aastat," sõnas Vitsur. "Väga suure osa kütuseaktsiisist ostavad eratarbijad. Nemad maksavad selle kinni."

Hetkel kuum