Marta Jaakson • 20. aprill 2015
Jaga lugu:

Ettevõtete romulas seisab tuhandeid firmasid

Äriregistris leidub ettevõtteid, mis pole majandusaasta aruandeid esitanud 17 aastat.  Foto: Andres Haabu

Äriregistris seisab ligi poolteist tuhat ettevõtet, mis ei ole vähemalt 13 aastat esitanud ühtegi majandusaasta aruannet.

Enamik neist on märkega “likvideerimisel” ning moodustavad justkui ettevõtete romula, kus ootavad aega, kui nad piltlikult öeldes kokku pressitakse ja maha kantakse.

Äripäev helistas kümmekonna ettevõtte numbrile. Selgus, et 13 ja enam aastat tagasi likvideerimist alustanud firmade kontaktandmed äriregistris ei vasta suures osas enam tõele. Kõnele vastas tihtilugu inimene, kel puudus üldjuhul igasugune info likvideerimisel olevast firmast, selle omanikest ja likvideerijatest.

Muu hulgas seisab äriregistris firma, mille omanik on juba kuus aastat surnud. Kokku ei ole enam kui kolmteist aastat majandusaasta aruannet esitanud märtsi lõpu seisuga 1493 firmat. Nii ootab Sirjanne OÜ likvideerimist juba aastast 2000. Sellest ajast alates ei ole ta ka ühtegi majandusaasta aruannet esitanud. Likvideerijana seisab äriregistris kirjas üks osanikest Anneli Aun, kelle sõnul pole mingit vahet, kas firma on kustutatud või mitte. Tema jaoks on firma lõpetatud. “Mitte mingit pidi ei mõjuta. Kõik on ära lõpetatud, ta on ainult äriregistris lõpetamata,” kommenteeris Aun. Ta lisas, et 15 aastat on piisavalt pikk aeg, et firma kustutada, ent mingeid muresid äriregistris seisev likvideerimisel olev firma talle ei tekita.

 

Tanel Ermeli sõnul on likvideerimine tavapärane protsess, millele kehtivad kõik maksustamise ja võlgade sissenõudmise reeglid.   Foto: Eiko Kink

Likvideerimine järgneb, kui firma osanikest või aktsionäridest 2/3 on otsustanud tegevuse lõpetada.

1. Likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Kui lõpetatakse pankrotimenetluses, siis likvideerib juriidilise isiku haldur.

2. Teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine. Lõppbilansi koostamine ning varade jagamine.

3. Likvideerijad lõpetavad firma tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad varad ja rahuldavad võlausaldajate nõuded, korraldavad raamatupidamise ja maksude tasumise.

4. Täiendav likvideerimine. Viiakse läbi, kui selgub, et on veel jaotamata vara.

5. Vajadusel pankrotiavaldus, kui selgub, et varadest ei jagu kõigi nõuete rahuldamiseks. Esitavad likvideerijad.

6. Allesjäänud vara jaotamine osanike vahel. Pärast kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist.

7. Avaldus äriregistrile registrist kustutamiseks. Esitab ettevõtte juhatus. Saab teha minimaalselt 6 kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Tuleb lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan.

8. Tegevust on võimalik ka jätkata või viia läbi ettevõtte ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine. Selleks peavad likvideerijad esitama äriregistrile avalduse ettevõtte tegevuse jätkamiseks.

Tähtaega pole määratud

Seadus lubab tegevuseta ja majandusaasta aruandeid mitte esitanud firma äriregistril sundlõpetada ja kustutada, kuid seda pole tehtud.

Küsimusele, miks kõnealused firmad pole kustutatud, otsest vastust ametkonnad ei annagi. Küll viitavad ametnikud, et ilmselt võib see tuleneda sellest, et seaduses ei ole määratud likvideerimise tähtaega. Nii on ärikeskkonda tekkinud passiivsed kestad, mille eemaldamine muudaks selle selgemaks.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse ametnikud kinnitasid, et tõesti on hulk äriühinguid, mille likvideerimismenetlus on kestnud väga pikka aega. Olenemata sellest, kas tegemist on likvideerimisel oleva äriühingu või tegutseva äriühinguga, on nende hinnangul oluline ikka ausus ja kohustuste täitmine.

Ka maksuameti tulude osakonna peajurist Tanel Ermel märkis, et äriühingu likvideerimine on tavapärane protsess ja neile ei ole seatud erikorda. Ta rõhutas, et likvideerimisel kehtivad kõik maksustamise ja võlgade sissenõudmise reeglid. Kui ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama seaduse järgi pankrotiavalduse.

“Praeguseid nõudeid järgides peab paraku iga võlausaldaja ise oma nõuded maksma panema ning näiteks isiku suhtes pankrotiavalduse esitama või kahju korral vastutavaid isikuid hagema,” kommenteeris osakonna peajurist.

 

Äriregistril on õigus firma kustutada 

Kui firma ei ole 6 kuu jooksulalates seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, saadab registripidaja talle hoiatusmääruse.

Kui alates määruse saamisestei ole firma ikka vähemalt 6 kuu jooksul aruannet või registripidajale mõjuvat põhjust esitanud, võib registripidaja avaldada Ametlikes Teadaannetes teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta. Sellega kutsutakse äriühingu võlausaldajaid teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse korraldamist 6 kuu jooksul.

Kui võlausaldajad üleskutsele ei reageeri, võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta.

Kohtumäärus äriühingu registrist kustutamisekstoimetatakse äriühingule kätte ning äriühingul on õigus esitada 30 päeva jooksul sellele määruskaebus. Kui äriühingu võlausaldaja või äriühing siiski esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. 

Lihtsam viis ettevõte lõpetada 

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse ametnik Triin Tõnisson selgitas, et likvideerimismenetluse lihtsustamiseks töötas ministeerium välja äriseadustiku muudatused, mille eesmärk on pakkuda osaühingu ja aktsiaseltsi vabatahtliku lõpetamise jaoks senisele likvideerimismenetlusele alternatiivi. Nii võttis riigikogu selle aasta esimesel päeval vastu seaduse, mis võimaldab äriühingu varad ja kohustused füüsilisele isikule üle anda.

Üle lähevad ka kohustused 

Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid vandeadvokaat Priit Raudsepp on seadust analüüsides öelnud, et eesmärk on vähendada tavapärast üle poole aasta venivat menetlust vaid paarile kuule. Pealtnäha positiivsel võimalusel on tema sõnul aga oma piirangud ja ohud.

Raudsepp selgitas, et ühingu ja füüsilise isiku vara ühinemisel toimub vara üleminek üldise õigusjärgluse alusel. See tähendab, et füüsilisele isikule lähevad koos ühingu varaga üle ka kõik ühingu kohustused. Isik muutub selliste kehtivate kohustuste ees piiramatult vastutavaks ning seda kogu oma isikliku vara ulatuses.

Ühinemisel kuulub maksustamisele omakapitali osa, mis ületab äriühingusse tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Ühinemisvõimalus on mõeldud pigem äriühingutele, mis aktiivselt ei tegutse ja millel puuduvad ka võimalikud kohustused, kuid millel on vara, mida oleks osanikule või aktsionärile ühinemise teel üle anda.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas