Müümata Mistralid sobiksid Rootsile

„Rootsi ja Norra vajadustele vastaksid need (sõjalaevad - toim) kõige paremini,“ kommenteeris Rootsi päevalehele Dagens Nyheter Rootsi kaitsekõrgkooli ekspert Jacob Westberg.

Läinud aasta septembris külmutas Prantsusmaa Ukraina sõja pärast Venemaa tellitud kahe sõjalaeva üleandmise. Prantsusmaa ajaleht Le Figaro kirjutab, et riik otsib alustele uut ostjat, kelle seas nimetatakse potentsiaalsete kandidaatidena Egiptust, Kanadat või mõnd Põhja-Euroopa riiki.

Mistral-tüüpi alused suudavad transportida sadu sõdureid, helikoptereid, tanke ja maabumisaluseid, mida eelkõige kasutatakse rünnakul. Westerbergi sõnul pole Põhjalas just kuigi palju riike, mis taolist tüüpi aluseid tänapäeval vajaksid.

„Norra on Põhjalas suur mererahvas, kuna neil on põhjas nii suured merealad. Nemad oleksid ehk kõige vähem ebatõenäoline alternatiiv, kuid mul on raske näha, mida Norra helikopterikandjatega peale hakkaks. Soomel on traditsiooniliselt kaitsevägi ja riik ei ole huvitatud vägede kasutamisest väljaspool oma territooriumi. Taani on mitmel puhul kasutanud oma sõjaväge USA aitamiseks, kuid on panustanud pigem maavägede võimekusele. Rootsile seevastu sobiksid taolised alused väga hästi. Seda juhul, kui me niinimetatud solidaarsuspoliitikat tõsiselt võtame,“ ütles Westberg.

Solidaarsuspoliitika tähendab abi lubamist Balti riikidele. Kui seda lubadust tõsiselt võetakse, siis sobiksid seda tüüpi alused perfektselt selleks, et konflikti korral Balti riikidele appi minna, ütles ekspert.

Westberg möönab, et Venemaal tekitaks asjade taoline käik väga tugeva reaktsiooni. „Moskvas vaadataks seda kui otseselt Venemaa vastu suunatud sammu. Kuid ma ei arva, et Rootsi valitsus kujundab oma kaitsepoliitikat selle järgi, millised võiksid olla Venemaa reaktsioonid,“ ütles Westberg.

Mistralite hind on kokku 1,2 miljardit eurot. See on sama suur summa kui see, mille võrra Rootsi uus valitsus ja opositsioonis parempoolsed parteid otsustasid ajavahemikus 2016-2020 kaitsekulutusi tõsta. Prioriteedid on aga teised – muu hulgas tahetakse esmalt välja arendada võimelust allveelaevu jahtida. Nii ei ole nii suur kulutus nagu Mistralite ost praegu tõenäoline, arvas Westberg.

Rootsi ametivõimude kommentaar ajalehele on, et mingit ametlikku pöördumist pole Prantsusmaalt tehtud ning et kui see ka tuleks, on Rootsi huvi taolise tehingu vastu väga ebatõenäoline.