Kallis korter valmib rätsepatööna

„Üldjuhul on ostja varem juba kortereid või maju omanud, mistõttu uue korteri puhul on elustandard välja kujunenud. Kui korter ostetakse endale elamiseks, siis teatakse väga täpselt, milline peab olema ideaalne planeering. Näiteks väiksed ja suured magamistoad üksteisest võimalikult kaugel, konkreetse suurusega garderoob, elutoast eraldatud köök, vannituba aknaga, abiruumid vms,“ tutvustas Nikitin ja lisas, et kahtleb, kas suuremate nõudmistega ostja leiab nn valmis korterite hulgast sobiva siseplaneeringuga kodu. „Kui korteri hinnaks on 400 000–600 000 eurot, siis on kliendil kindlasti soov saada „oma korter“,“ leidis Nikitin.

Nii Compakt Kinnisvara juht Martin Lember kui ka Endover Kinnisvara Eesti piirkonna juht Oliver Makko on samuti täheldanud, et klientide erilahenduste ja erisoovide hulk üha kasvab. Martin Lember mainis, et reeglina ei osta need kliendid oma esimest korterit ja on seetõttu võimalustest teadlikumad. „Tihti tähendavad erilahendused ka lisakulusid ja kallima korteri ostjal on sellisteks väljaminekuteks ka rohkem võimalusi. Ehitame ju uutele korteriomanikele kodusid, kus nad elama hakkavad ning võimalus oma nägemuse järgi valmiv korter ümber kujundada on meie meelest loomulik arendusprojekti osa,“ leidis Lember.

Oliver Makko sõnul on Endover Kinnisvara proovinud klientide erisoove ka silmist lugeda ehk pakkuda mitmekesist valikut siseviimistluspakette, sh erilahenduste valikuid nõudlikumale maitsele. „Näiteks meie Tartu mnt City Residence projektis pakume lisaks standardpakettidele ka nõudlikumale maitsele Platinum Collection erilahendusi ja Raua Residentsi puhul deluxe erilahendusi, mis sisaldavad lisaks teistsugustele viimistlusmaterjalidele ka näiteks karniise, tahveldusi, seinanišše ning City Residence´is ka jahutussüsteemi ja targa kodu lahendusi,“ tutvustas Makko. 

Millal tuleb erisoovidest arendajale teada anda?

Anton Nikitin selgitas, et kõige varasem staadium on maja eskiisprojekti koostamise ajal. Sel juhul saab rahuldada praktiliselt kõiki soove alates viimistlusest ja lõpetades akende asukohaga.

„Kui majal on ehitusluba ehk tegemist on eelprojekti staadiumiga, siis muutmise võimalused veidi vähenevad, näiteks tuleb arvestada kandvate seinte ning šahtide asukohtadega, maja arhitektuuri ei saa enam muuta. Järgmises ehk põhiprojekti staadiumis on muudatuste sisseviimine veelgi raskem. Siis tehakse kõikide eriosade projekte (elekter, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon jne). Muudatuste sisseviimine tähendab projekti ümbertegemist,“ nentis Nikitin.

Kõige keerulisem on teha muudatusi siis, kui eluase on kas tervikuna või osaliselt valmis ehitatud. Kuid samas pole see ka võimatu. „Ehitaja tavaline vastus on, et muuta saab kõike, küsimus on ainult hinnas. See küll pole 100% tõde (eriti mis puudutab maja arhitektuuri), kuid suuremas osas nii see on. Teatud muudatuste sisseviimine hilisemastes ehitusetappides ei ole lihtsalt majanduslikult otstarbekas,“ mainis Anton Nikitin. 

Raha eest saab peaaegu kõike