Maksuamet õpetab petuskeemidest hoiduma

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 13. mai 2015 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet õpetab petuskeemidest hoiduma
Üle laua istub maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik, kes näitab, mismoodi satuvad petuskeemi ausad ettevõtjad.Foto: Eiko Kink
Maksu- ja tolliamet hakkab käibemaksupettuse skeemidesse pahaaimamatult sattunud ettevõtjatele jagama juhiseid, kuidas edaspidi vältida petturist müüja ohvriks langemist.
Ettevõtte X kontorisse ilmub ettevõtte Y esindaja härra Z, kes pakub kaupa turuhinnast märksa soodsamalt. Ettevõtte X esindaja otsustab hea hinnaga tooteid osta, kontrollides veel, kas müüja on käibemaksukohustuslane, jättes seejuures kontrollimata, kes õigupoolest on härra Z, kas ta üldse esindab ettevõtet Y ja milline on tema taust.
1000euroste tehingute deklareerimine ehk KMD INF
Mullu 1. novembrist jõustus vähemalt 1000euroste arvete deklareerimise nõue, mis kohustab ettevõtjaid esitama igakuiselt käibemaksudeklaratsiooni lisa (KMD INF), kus tuleb deklareerida müügi- ja ostuarvete andmed selliste lepingupartneritega, kellega on tehtud kuu aja jooksul vähemalt 1000 euro väärtuses tehinguid. Esimest korda esitati KMD INF 20. detsembriks.
Hiljem, kui maksu- ja tolliamet hakkab tehingut kontrollima, selgub, et Y on varifirma. Oleks ostja olnud tausta kontrollimisel sama hoolas nagu teiste tehingupartnerite puhul, oleks selgunud, et härra Z-l puudus igasugune volitus firma Y nimel tegutseda. Seega on teadmata, kes tegelikult kaupa müüs ning äriühing X on sattunud käibemaksupettuse ahelasse. Ühtlasi tähendab see, et ettevõttel X ei ole õigust maha arvata sisendkäibemaksu.
Sarnaseid juhtumeid on maksuamet viimase poole aasta jooksul avastanud palju, tänu sellele, et ettevõtted on alates eelmisest aastast kohustatud esitama andmeid vähemalt 1000euroste tehingute kohta. Kuigi kirjeldatud skeemist tekkivas ahelas on mitu sellist ettevõtet, kes on pettusest teadlikud ja püüavad tegelikku müüjat varjata, on nende seas ka selliseid firmasid, kes on pettusele kaasa aidanud enesele teadmata.
Projekti õnnestumisest on vara rääkidaKersti Kracht, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president
Kas nüüd, mil on näha reaalne kasu 1000euroste tehingute deklareerimisest, on ettevõtjad muudatuse vastu leebemaks muutunud?Reaalse kasu üle on EVEA hinnangul vara rõõmustada, sest maksulaekumise tõusu ning revidentide töökoormuse languse taga võivad olla sootuks teised asjaolud. Selliste sulgedega ehtimine on sarnane asjaolule, kui väike kohvik vanalinnas annab teada, et Eestisse saabuvate turistide arv on tõusnud 15% võrra, sest tema võttis enda kohvikus kasutusele uue kassasüsteemi.
Kas teie vaatepunktist võib öelda, et KMD INFi rakendumine siiski tasus ennast ära?Tasumine on siinkohal kindlasti õige irooniline märksõna, sest enamik ettevõtjaid tasus täiendavate IT-arenduste eest, et KMD INFi oleks võimalik rakendada ning sellega kaasnesid konkreetsed kulud. Ettevõtja küsimuse peale, et riik on kindlasti võitnud KMD lisast, kuid mida on võitnud ettevõtja, vastas maksuameti peadirektor Marek Helm, et ettevõtjad saavad tänu sellele tervema maksukeskkonna.Praegu on veel liiga vara rääkida projekti õnnestumisest, siiani tagasilööke ärisaladuste puhul veel teada ei ole, kuid superandmebaas kõikide äriühingute ärisaladustega võib osutuda ka ettevõtlusmaastikul teatud julgeolekuriskiks.
Kui hästi võiks maksuameti plaanitud vestluste pidamine ettevõtjatega piirata suuremahuliste skeemide ja maksupettuste levikut?EVEA on seisukohal, et kui maksuamet soovib enda töö efektiivistamiseks kasutusele võtta uusi meetmeid, mis ettevõtjatele halduskoormust ega rahalist koormust ei lisa, kuid maksupettusi vähendab, siis kõik seesugused tegevused on aktsepteeritavad. Aktsepteeritav ei ole see, et maksukuritegudega võitlemine on pandud ettevõtjate ja maksuameti kanda. Kurjategijad peaksid ka reaalse karistuse saama, kuid siin jätab soovida seadusandlus ja prokuratuuri töö.
"Minu jaoks tundub, et kõik on jokk: arve sain, müüja on käibemaksukohustuslane, kauba saan ka, mis ma siis veel pean tegema," kirjeldas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik skeemi sattunud ettevõtja mõtteviisi. "Nad satuvad pettuseahelasse oma teadmatusest. Nad võiks selle olukorra ära tunda, et teine pool on pettur, aga tihti nad ei oska või siis ei taha," märkis ta.
Arve ja kauba ettenäitamisest üksi ei piisa
Lemendik rääkis, et Eesti kohtupraktikast on selgunud, et kui müüja on käibemaksukohustuslane ja temalt on kaupa ostetud, siis ei piisa ainult sellest, et ostjal on ette näidata arve ja saadud kaup. Täita tuleb ka äris tavapärast hoolsust. Näiteks ostev ettevõte võtab alati tehingute puhul veoselehe, autonumbri, tal on müüja poolelt kontaktisik, tema telefoninumber jne. Kui ühel hetkel ilmub müüjate sekka uus OÜ, kelle puhul sarnaseid meetmeid ei rakendata, viitab see, et ostja on pettusest teadlik.
"See legend, mida meile räägitakse, on hoopis teistsugune. Tuli keegi, pakkus odavalt, see oli nii kiire ost, ma ei jõudnud midagi vaadata, vormistada. Oli küsimus, kas nüüd ja kohe või läheme edasi," kirjeldas Lemendik. Tema sõnul peaks ettevõtted üldjuhul aru saama, mis toimub, kuid samas on olukordi, kus ei saa seda väita.
Selleks on maksuamet kirja pannud 21 asjaolu, mille kontrollimisel peaks selguma, kas müüja on tõepoolest aus maksumaksja või püüab ta odavalt kaupa pakkudes hoiduda käibemaksu tasumisest. Lemendik rõhutas, et juhendis toodud punktid ei pruugi eraldi võetuna olla ohutegurid, vaid neid tuleks vaadata kogumis ja juhtumipõhiselt. Mõnel juhul võib viie-kuue kriteeriumi täitudes olla selge, et müüja ei pruugi olla aus, vahel piisab kahe-kolme tunnuse avastamisest.
"Kui vaadata neid asjaolusid eraldi, siis loomulikult ei ole sularahas tasumine Eesti Vabariigis keelatud, loomulikult ei ole nõutav kodulehe tegemine. Samal ajal kui me hakkame kogumis vaatama, et sulle tuleb ettevõtte kontori juurde koorem metallkonstruktsioone tundmatult äriühingult, mis on registreeritud Lasnamäe ühetoalisse korterisse, kellel pole kodulehte ja kes nõuab tasumist sularahas, siis sellisel juhul võiks tuluke põlema minna," tõi Lemendik reaalse näite.
Algatus leiab mõistmistMait Palts, kaubandus-tööstuskoja peadirektor
Üldistatuna võib öelda, et nn 1000euroste arvete deklareerimise käivitamine on andnud maksuametile kindlasti juurde väga palju operatiivset infot ning esialgsed hinnangud maksupettuste vähenemisele ja maksulaekumiste suurenemisele on olnud samuti positiivsed. Loodame väga, et see tendents ka jätkub.
Paljude alati ausalt tegutsenud ettevõtjate jaoks on see siiski täiendav koormus ning nad ei taju selle muudatuse käegakatsutavat tulemust. Siin tuleb kindlasti teha selgitustööd ja näidata ka reaalselt seda poolt, kui palju maksupettuseid turult kõrvaldatakse. Samuti on jätkuv murekoht andmeturvalisus, mille riskidesse tuleb tõsiselt suhtuda.
Kui maksuametnik ettevõtjatega suhtleb, neid teavitab ja informeerib võimalikest maksupettuste riskidest - siis meie siin midagi halba ei näe. Usun, et see algatus leiab mõistmist ja keegi ei peaks tundma ennast ohustatuna kui maksuhaldur viisakalt ja süüdistamata pöördub tema poole, selgitades, et esineb võimalus, et tema tehingupartneri tegevus ei ole kõige ausam. Ettevõtjale võiks sellisest infost pigem ikka kasu olla.
Alternatiiv: käibemaks otse maksuametile
Infot juhiste kohta ei hakata saatma kõigile ettevõtetele, kes on riskisektoris, vaid üksnes neile, kes on maksuameti kontrollis. Kontrolli käigus vesteldakse ettevõtetega juhiste teemal ja püütakse neile selgeks teha, et nad sama tehingumustrit ei kordaks. "Me räägime, et teie hankijate hulgas on ettevõtteid, kes vastavad neile tunnustele, mis võivad viidata sellele, et teid haaratakse käibemaksupettusesse ja sellega võivad kaasneda need ja need riskid," näitlikustas Lemendik.
Lisaks pakub maksuamet ettevõtjatele võimalust küsida lisainfot oma tehingupartnerite kohta, juhul kui on tekkinud kahtlus, et tegu võib olla petturiga. Lemendik rõhutas, et maksusaladuse kaetud infot nad ei saa jagada, kuid kättesaadav on kõik avalik info, mida võib olla ettevõtjal keeruline leida.
Kui maksuamet märkab, et 21st tingimusest näiteks viis on täidetud, soovitatakse Lemendiku sõnul kas tehingust loobuda või pakutakse alternatiivi tasuda käibemaks maksuametile. See tähendab, et ostja ja müüja lepivad omavahel kokku, et ostja maksab müüjale vaid kauba eest, käibemaksu kannab ta otse maksuametisse müüja ettemaksukontole. "Sellega näitab ka ostja head tahet ja väldib oma riske. Ehk käibemaks on riigi käes ja küll meie siis saame juba müüjaga tegeleda," ütles Lemendik. Sellest tuleks siis ka maksuametit eraldi teavitada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum