Palo: võtame targalt laenu

Võttes arvesse asjaolu, et Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud stabiilselt kiiremini Euroopa Liidu keskmisest ning ühed majanduse põhikomponendid nagu sisekaubandus ja tööstustoodang on samuti näidanud tugevat kasvu, siis ei saa kuidagi öelda, et majandus paigal tammub. Tänavu esimese kvartali SKP kasvu kiirhinnangu põhjal võib öelda samuti, et tööstussektor koos sisekaubandusega on väga heas seisus, mõnevõrra nõrgem on logistikasektor, mis on rohkem mõjutatud globaalsetest arengutest.

Samas oleks loomulikult hea, kui majanduskasv oleks laiapõhjalisem ja veelgi kiirem. Majanduskasvu kiirendamiseks on mitmeid võimalusi. Kuna Eestis on praegu juba Euroopa Liidu üks madalamaid töötuse protsente ning kiiremaid palgakasve, siis hõive suurendamine on hetkel üsna keeruline. Seetõttu on üheks oluliseks võimaluseks tööjõukvaliteedi parandamine, et töö lisandväärtus oleks suurem.

Töötukassa juht on kinnitanud, et riigi toel on neil võimalik pakkuda võimalusi ümberõppeks ka enne, kui inimest tabab töötu staatus. Siinjuures on oluline koostöö tööministriga.

Eesti ongi praegu nn ülemineku perioodis, kus tootjad on liikumas väärtusahelas ülespoole, väiksema lisandväärtusega töö kaob ja kallim tuleb vaikselt asemele. Enamus uue perioodi EAS meetmetest on suunatud ettevõtete abistamisele, et tõsta tootlikkust ja liikuda väärtusahelas ülespoole. Usun, et kuigi tööstus on Eestis korralikku kasvu näidanud, tuleks veelgi rohkem rõhuda kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõule, mis aitaks kiiremini liikuda odamate tegevuste pealt kõrgema lisandväärtusega tootmisetappidesse.

Peale selle lisanduvad juba selle aasta teisest poolest ja rohkem juba järgmisest aastast Euroopa Liidu uue eelarveperioodi rahad, mis hakkavad suurendama investeeringuid ning omakorda kiirendavad majanduskasvu.

Mõju majandusele oleneb suuresti aktsiistõusude lõplikest suurustest. Valitsuse otsus mitte tõsta kütuseaktsiisi 2019. aastal oli igati mõistlik. Leian, et enne 2017 ja 2018 aktsiis tõstmist tuleks kindlasti teha mõju analüüs ning vaadata, milliseks on kujunenud konjunktuur ja milliseid otsuseid on langetanud meie lähiriigid. Selge on see, et aktsiisitõus majanduskasvu ei kiirenda.

Alkoholiaktsiisi puhul tuleb aga nentida, et praegu planeeritud aktsiisi tõus tähendab poolele õlleliitrile hinnatõusu 1,5 senti ja viina hinnatõusu 33 senti. Kui lahjaalkoholi puhul ei ole ohtu, et turule tuleks rohkem salaalkoholi, siis kangealkoholi puhul tuleb meil kindlasti olla edasiste aktsiistõusudega ettevaatlikum.  

Selleks, et jõudsamalt areneda ja Põhjamaade hulka, jõuda soovitas ka OECD Eestil laenu võtta. Seda töökohtade tekkeks, infrastruktuuri arendamiseks ja tootlikkuse tõusule kaasa aitamiseks. Veel soovitatakse riigil enam panustada energiasäästu ja aidata inimestel oma elamud energiasäästlikeks muuta. Toetan väga neid mõtteid. Energiamajanduse arengukava, mille majandusministeeriumis oleme koostanud, keskendub samuti sellele, et riik peaks enam investeerima energiasäästu.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on välja arvutanud, et kui riik panustaks iga aasta 110 miljonit eurot elamute renoveerimisse ja erasektor lisab kaks kolmandikku ehk 220 miljonit eurot, siis kogu riigi poolt investeeritud summa laekuks tagasi täiendavate maksutuludena. Muuhulgas loodaks juurde 5600 töökohta. Minu arvates oleks see just üks koht, mille jaoks võiks riik laenu võtta, et aidata inimestel oma elamud energiasäästlikuks renoveerida.

Selle tulemusena langeksid oluliselt kulud eluasemele, paraneks hoonete sisekliima, tekiks uusi töökohti ja tõuseks inimeste kinnisvaraväärtus. Teiseks tuleks välja ehitada Tallinn-Tartu maantee kuni Mäoni neljarealisena ja sealt edasi 2+1 realisena. Need oleks kindlasti investeeringud tulevikku. Me küll investeerime täna Euroopa Liidu vahendeid kortermajade renoveerimisse, kui ka teedeehitusse, kuid see on pisku sellest, milline tegelik vajadus on. Ülaltoodu on minu isiklik seisukoht. Valitsuses täna ühist arusaama laenuvõtmise osas aga ei ole.