Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa rapib Eesti kalatööstusi

    Kalatööstus.Foto: Andres Haabu

    Järgmisel nädalal tuleb Eestisse Venemaa veterinaar- ja fütosanitaaramet Rosselhoznadzor kontrollima Eesti kalatööstusi. Täpsemat ettevõtete nimekirja ei ole aga teada.

    Venemaa veterinaar- ja fütosanitaaramet Rosselhoznadzor kehtestas alates 9. jaanuarist 2014. aastast viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveo keelu tolliliitu (Venemaa, Valgevene ja Kasahstan).

    Venemaale eksporditi kalatooteid ajavahemikus 01.01.15-01.05-15 - 4696146,72 kg, 2014. aastal 25560700 kg, 2013. aastal 36475432 kg ja 2012. aastal 40954399 kg

    "Viimastel aastatel on üritatud eksportida Vene Föderatsiooni territooriumile Eesti kala, mis ei vasta veterinaar- ja hügieeninõuetele," teatas Rosselhoznadzor kirjas, mis saadeti Eesti veterinaar- ja toiduametile. "Pöörame tähelepanu sellele, et kala sisaldab kahjulikke jääke ja aineid, mis on keelatud ELi liikmesriikides ja Ameerika Ühendriikides."
    Rosselhoznadzor kinnitas, et kuna kala ekspordi maht Eestis Euraasiasse, sealhulgas ka Venemaa turule, on kasvanud, siis nad inspekteerivad 17.-23. maini Eesti kalatööstusi, kes on huvitatud kala eksportimisest Euraasia turule.
    Ettevalmistusi ei pea tegema
    Eesti veterinaar- ja toiduameti juhi Ago Pärteli sõnul loodab amet, et pärast 2013. aasta lõpus tehtud inspekteerimist koostatud tegevuskava on olnud piisav ja mingeid ettevalmistusi ei peaks meie kalatööstused tegema. Tema sõnul kiitis Rosselhoznadzori selle plaani heaks.
    Midagi positiivset see tulek aga ei tähenda. "Viimati käis Rosselhoznadzor 2013. aastal oktoobris ja novembris. Toona suleti kõik ettevõtted," rääkis kalaliidu juht Valdur Noormägi. "Nüüd ta tulevad siia 18. mail ja inspekteeritavate ettevõtete nimekirja veel ei tea."
    Noormägi rääkis, et kui eelmise aasta 6.augustil kehtestas Venemaa sanktsioonid, siis ühe ametniku vea tõttu jäi välja kaubagrupp 1604, mis on kalakonservid ja vürtsikala. Nende eksport Venemaale jätkus ja kogused on kasvanud. "See tooraine, mis läks Venemaale, oli tegelikult tooraine Venemaa kalakonservitehastele ja kuna nad istuvad ilma tooraineta, siis on koondatud töötajaid ja osa ettevõtteid on ka pankroti läinud ning Balti riikide kalatööstuste turuosa on suurenenud," selgitas Noormägi.
    "Nüüd oleks vaja seda korrigeerida. Kiri, mis aga veterinaarametist tuli, on üldsõnaline, et tullakse rutiinselt kontrollima toiduohutust sellepärast, et eksport Venemaale on suurenenud."Noormägi sõnul tema ettevõtjana siit midagi hea küll ei looda. "Meil ei ole ettevalmistusi vaja teha, sest Eesti tööstused on toiduohutuse seisukohapeal maailma tasemel. Eesti ekspordib kala 57 riiki ning siiamaani on probleeme ainult Venemaa turuga," sõnas Noormägi.
    Viru Rand OÜ juhatuse liikme Igor Solomkini sõnul tahaksid nad eksportida Venemaale, kuid praegu ootavad nad luba Venemaa veterinaarametilt. "Me saatsime eelmisel aastal dokumente Venemaale ja ootame Venemaa veterinaarametit. Kas nad tulevad ka meid kontrollima, ei oska öelda," ütles Solomkin.
    Viru Rand tahab väga Venemaale eksportida. "Poliitika on poliitika ja majandus on majandus. Usun, et leiame ühise keele ja hakkame sinna eksportima," sõnas Solomkin. "Meid on vaja ainult nimekirja lisada, sest meie koostööpartnerid juba ootavad meie toodangut."
    M.V.Wool ASi juhataja Mati Vetevoolu sõnul ei ole ta aastaid juba Venemaa turule eksportinud. "Eksportisin kala Venemaale aastatel 1999-2001. Ei tunne huvi Venemaa turu vastu," märkis Vetevool. "Ma sain selle turuga tuttavaks ja lõpetasin seal tegevuse ära."
    Vetevoolu sõnul ei saanud ta turul kahju ning õnneks sai oma raha kõik kätte. "Kuna poliitiline mäng oli siis juba niivõrd suur - küll lubati eksportida, siis keelati, siis jälle lubati. Kogu aeg otsiti vigu," meenutas Vetevool. Venemaa kasutas juba toona sanktsiooni ja tema sõnul teeb ta seda ka praegu.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.