Kalatöösturid harjunud kasvuga

Spratfili tegevjuht Peeter Loim ütles, et kõrgkvaliteetne sisseseade aitas tööviljakust nelja aastaga kahekordistada.Foto: Andras Kralla, Äripäev

Viimastel aastatel on kalatööstuses olnud kasvuperiood – eelmises Äripäeva toiduainetööstuse TOPis tegeles esikümnes iga kolmas ettevõte kaladega.

Millega kalatööstused kasvu tagavad:

pingutavad hea maitse nimel;

kasutavad kvaliteetset ja puhast toorainet;

hoiavad pühendunud töötajaid;

investeerivad kaasaegsetesse seadmetesse ja masinatesse;

leiavad head koostööpartnerid ja hankijad.

Möödunud aastal tulemused kukkusid

Valdur Noormägi, kalaliidu juht

Aastatel 2009–2013 kalatööstusettevõtted kasvasid, kuid mullu hakkasid langema. Seda peamiselt Vene sanktsioonide tõttu. Langus seejuures on ettevõtteti erinev. Näiteks kilu või räime toorainena kasutavad ettevõtted on tänavu edukad juba siis, kui neil on tulemas nullilähedane aasta.Kuigi Venemaa keelud on kehtinud alates möödunud aasta 9. augustist, algasid Venemaa mõjutused tegelikult juba 2013. aastal. Kalatööstusettevõtted ei ole seejuures riigilt siiani mingit abi saanud, vaid on omal käel püüdnud hakkama saada. 

Uued turud. Olukorra leevendamiseks on ettevõtted vähendanud palkasid, vähenenud on ka käibed. Seetõttu ei ole sektoris suuri pankrotte olnud. ­Lisaks on hakatud otsima ­uusi turge. Näiteks kilu ja räime uueks turuks on Ukraina. ­Kütuse odavnemine on eelkõige positiivselt mõjutanud traaliettevõtteid.

Eksport. Eesti ekspordib kalatooteid 57 riiki, kaetud on kõik maailmajaod. Eksporditakse lisandväärtusega kaupa. Kasutatakse kas Eesti või mõne kolmanda riigi toorainet ning sellest tehakse eksporditoode. Just kolmandate riikide tooraine kasutamine ja töötlemine on kalatööstusele kasumlik. 

Investeeringud. Kalatööstusettevõtete kasvu taga olid eelkõige õiged investeeringud ­õigesse kohta. Sealjuures muutusid ka hinnad konkurentsivõimelisemaks, näiteks aastatel 2010–2011 kalatoodete hinnad tõusid. Kasvule on kaasa ­aidanud õige tehnoloogia kasutamine.

Konkurentsivõime kasv. Tõusule aitas kaasa ka vigadest õppimine ning sektori areng ja väljakujunemine. Eestis on 90 kalatööstusettevõtet, millest on aktiivselt turul 50. Nende konkurentsivõime on kasvanud, vahendajad on kadunud. 

Tulevik sõltub toetusrahast. Suurem osa ettevõtteid tuli 2014. aastal ots otsaga kokku. Ka sel aastal ei ole midagi oluliselt muutumas. Tõusis räime püügikvoot ning aktiivselt otsitakse uusi turge. Magevee­kalade ekspordi kasvu takistab eelkõige tooraine nappus. Kalakasvatustel tulemas ilmselt paremad ajad, nad on konkurentsivõimelisemad kui traditsioonilised püüdjad, sest ei sõltu nii palju müügilubadest, kudemisperioodidest ja kvootidest.

Üldistades on see aasta hüppeline ning 2016. aastaks võiks sektoris olla 5–6%-line kasum. Tulevik oleneb ka sellest, kui hästi riik oskab kasutada ja suunata ELi toetusraha, raha tuleks suunata uutesse tehnoloogiatesse ja tootearendusse.