Jaga lugu:

Ebatäpne müügikuulutus võib tuua karistuse

Kuulutus, kus trikid pindadega. Loe täpsemalt loost.  Foto: Kv.ee

Kinnisvaraportaalides kuulutusi lapates leiab nii mõnegi teate, mis teeb nõutuks. Silma hakkavad õigekeelevead, peenikest kirja lugedes on võimalik märgata trikitamist pindadega.

On pakkumisi, mille valed andmed selguvad alles korterit vaatama minnes, näiteks ei saa lubatud kolme magamistoa asemel ostja maakleriga kohapeal neid kokku lugedes kumbki rohkem kui kaks.

“Paraku tuleb tõdeda, et vigaseid kinnisvarakuulutusi leidub päris palju,” möönis kutseline maakler, DTZ Kinnisvaraeksperdi maakleriteenuse juht ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimees Ardo Lepp.

Kuulutuse juures võiks olla ainult üks kontakt Tarvo Teslon, KV.EE ärijuht

Kindlasti eksitakse reeglite vastu, kui kuulutuses on kirjas ühe maakleri kontaktid ja peenikeses kirjas lisaks teise inimese kontakt.

See on otsene lepingu rikkumine ja nii hoidutakse portaalile tasusid maksmast. See pole massiline ja oleme maakleritega ühendust võtnud ja neile selgitanud, et tegelikult nii teha ei tohi.

Kinnisvarakuulutustes on pigem eksimusi väiksematel ja vähem tuntud ettevõtetel või siis, kui omanik ise kuulutab. “Kui suur see eksimuste maht on, seda on raske hinnata,” kommenteeris Domus Kinnisvara kutseline maakler ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige Sandra Metsa. “Oma töös puutun kokku pigem pindalaliste erinevustega ning see võib olla põhjustatud nii maakleri kui ka omaniku teadmatusest,” ütles ta.

“Tihti eksitakse pinna suurusega, ei vaevuta registritest tegelikke andmeid üle kontrollima ja avaldatakse seetõttu vigased andmed näiteks omaniku ütluste põhjal,” märkis Lepp. Sealjuures on sageli probleemide tekkes süüdi ebaseaduslikud ümberehitused või olukord, kus katusekorterite puhul reklaamitakse ka katusekallete alla jäävat põrandapinda, mitte korteri registreeritud üldpinda.

Näide 1

Juriidiliselt korrektne

2 Kinnisvara OÜ kasutab kuulutust, kus müüakse 72 m² korterit. Üldpinna hulka kuulub korter ca 36 m² ning 1/4 trepikojast ja keldrist. Lisaks veel ca 30 m² garaaž ja osa keldrist. 

Vastus kinnisvarabüroolt: Ettevõtte kutselise maakleri Jörg ­Tutti sõnul on kõik juriidiliselt korrektne,  sest kuulutuses on peenemas kirjas info lahti kirjutatud. “Igal kuulutusel tuleb kindlasti lugeda peenikest kirja,” manitses ta. See, et ostja võiks soovida otsingumootoril musta töö ära teha lasta ja näiteks lastega pere võiks alla 70 m2 kortereid otsides sama kuulutuse peale sattuda, teda ei häiri. Kahe maakleri kontaktide kohta ütles Tutti: “Kui on huvi ja keegi mulle helistab, annan selle info kolleegile. Tal ei ole mõtet paari kuulutuse pärast omale kontot teha,” märkis ta ja lisas: “Ärge tekitage probleeme seal, kus neid ei ole.” 

Näide 2

Täpsem kuulutus – vähem tööd kõigile

Laam Kinnisvara müüs talvel valguseküllast katusekorterit, milles oli kasutatavat üldpinda 86 m², põrandapinda kokku 120 m², ­lisaks kaks katusealust tuba ligikaudu 25 m². Kuulutuse infokastis oli üldpinnaks märgitud 120 m² ja otsingumootoriga leidsid selle kõik, kes otsisid ka näites 100 m² kortereid.

Vastus kinnisvarabüroolt: “Täname tähelepanu juhtimise ja info eest ning arvan, et antud kuulutuses korrektiivid võiks selguse mõttes teha,” nõustus Laam Kinnisvara juhatuse liige ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse aseesimees Mart Saa, et kõnealuses kuulutuses peaks infokastis pigem tõesti üldpind olema 86 m².

Saa kinnitas, et nende ettevõttes kontrollitakse omanike andmed kinnisturaamatust tavapäraselt üle. Ta ei osanud selgitada, kuidas see kuulutus on eksitavalt üles läinud.“Tihti ei tea omanikud, kui suur nende korter on. Teatakse umbes, et näiteks 95 m², kuid komakohti teavad vähesed. Notaris on küsitud siis, kes ülejäänud 0,4 m² eest tasub?” tõi ta näiteks, et äärmiselt oluline on alati andmed üle kontrollida. Ta kinnitas, et praegu on olukord selles vallas tunduvalt parem kui 10–15 aastat tagasi, mil vigadega kuulutusi oli oluliselt rohkem.

Probleeme on katusealuste korteritega, kuna neil on põrandapindapinda rohkem kui üldpinda. Nii võivad omanikud vahel numbrid sassi ajada.

Saa soovitas tähelepanelikult jälgida rõduga korteri ostul, kas rõdu on üldpinna sees või mitte. Tema sõnul teevad nad kõik, et kuulutused oleksid võimalikult täpsed. “Nii on kõigile vähem jooksmist, nii ostjale kui ka müüjale,” lisas Saa.

Samuti tekitab probleeme rõdu arvestamine korteri üldpinna sisse. See on osaliselt tingitud olukorrast, kus uute kortermajade arendajad on korteriomandi sisse arvestanud ka rõdu suuruse. Vanemate kortermajade puhul on rõdu tavaliselt üldpinnast väljas.

Eksitav reklaam karistatav

“Igal juhul on korrektne, kui kuulutuse üldinfos märgitakse kinnistusraamatus olevad andmed ja vajadusel tuleks kuulutuse lisainfos andmeid ja tegelikku olukorda koos selgituste ning põhjendustega täpsustada,” soovitas Lepp. “Ebaõigete faktide esitamine kuulutuses on lubamatu ja seda kindlasti teha ei tohi. Sel juhul on tegemist eksitava reklaamiga, mis on käsitletav ebaausa kauplemisvõttena ning on vastavalt tarbijakaitseseadusele karistatav.”

“Kinnisvaramaakleri teenuse standard kohustab maaklerit tagama, et ostjale esitatakse kogu tehinguga asjakohane teave. Segaduste vältimiseks peab maakler olema kindel, millistele andmetele ta tugineb, omanik võib tihti öelda oma korteri pindala ligikaudselt ja sellest võivad tulla kuulutustesse eksimused,” ütles Metsa.

“Professionaalne ja tööd korrektselt tegev maakler kontrollib andmed kahtlemata üle, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) püüab silma peal hoida oma liikmete ja ka kutsetunnistusega kutseliste maaklerite tegevusel ja vajadusel on EKMK valmis ebatäpsustele tähelepanu pöörama,” ütles Lepp.

Kutselist maaklerit karistab aukohus

Suuremate rikkumiste korral saab seisukoha kujundada ja vajadusel maakleri korrale kutsuda EKMK aukohus. “Kahjuks on aga maaklerite hulgas palju neid, kes ei kuulu EKMK liikmeskonda ega oma ka kutsetunnistust ja nende tegevusse koda kahjuks sekkuda ei saa. Seetõttu soovitame maaklerit valides pöörduda eelkõige EKMK liikmete või kutseliste maaklerite poole,” lisas Lepp.

Tulenevalt maakleriteenuse standardist on maakler kohustatud kontrollima nii kinnistusregistri kui ka ehitisregistri andmeid. Kui tegu on korteriga, siis suhtlema korteriühistuga. Kui on tarvidus kontrollida andmeid kohaliku omavalitsuse arhiivist, siis peab ka seda maakler tegema. “Kui andmed on üle kontrollitud, alles siis tuleks kuulutus üles panna. Andmete kontrolli käigus võib selguda, et objekti dokumendid ei ole korras ja tuleb hakata näiteks juurdeehitust seadustama.

Väga palju tuleb ette ka seda, et kinnistus- ja ehitisregistri andmed ei ühti. Seaduse kohaselt tuleb lähtuda kinnistusregistri andmetest, kuid kui andmed ei vasta tegelikkusele, ei pruugi kinnisvara omanik sellest üldse teada,” rääkis Metsa.

Lepa sõnul riivavad silma ka kuulutused, mis kubisevad keelevigadest. Enamjaolt, kuid mitte ainult, puudutab see tema hinnangul vene emakeelega maaklereid. “Paneksin kõigile südamele, et kuulutuse teksti koostamisel pisut rohkem vaeva nähtaks.”

Kuidas koostada kuulutust, mis klienti endast välja ei ajaks?

Kontrolli ise või lase maakleril kontrollida kinnistusregistri ja ehitisregistri andmed. Kontrolli andmeid kohaliku omavalitsuse arhiivist, kui see on vajalik.

Kui andmete kontrolli käigus selgub, et müüdava objekti dokumendid ei ole korras ja tuleb hakata näiteks juurdeehitust seadustama, tee seda.

Korrektne on, kui kuulutuse üld­infos märgitakse kinnistusraamatus olevad andmed, vajadusel täpsusta kuulutuse lisainfos andmeid ning tegelikku olukorda koos selgituste ning põhjendustega.

Väldi keelelisi vigu.

Püüa adekvaatselt hinnata, kas korteri seisukord on renoveeritud või remonti vajav. Plastiliiniga seina pandud taaskasutatud tapeet pole renoveering.

Kuulutuse all peaks olema vaid üks kontakt, kes objektiga tegeleb. Klienti ärritab, kui maakler suunab ta edasi kellelegi, kes suunab teda omakorda edasi.

Lisa kuulutusele joonis objekti ruumilahendusest.

Täpsusest võidavad kõik

Metsa on seda meelt, et mida rohkem ja täpsemat infot on üleval, seda lihtsam on inimestel leida endale sobiv elamispind. “Tänapäeva inimestel on kiire ja nad soovivad saada kuulutusest kohe kogu infot, et mitte kulutada ­aega objektidele, mis neile ei sobi,” jagas Metsa õpetussõnu. “Uhke saab olla sellise kuulutuse üle, kus nii pildid kui ka andmed vastavad tegelikkusele.”

Kui keegi juhtub märkama kuulutust, milles esitatud info ei vasta tõele, tuleks kindlasti kuulutuse avaldaja tähelepanu sellele pöörata ja vajadusel pöörduda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja või tarbijakaitseameti poole, soovitas Lepp.

“Võimalik, et viga ei ole tahtlik. Kui aga teavitamise peale kuulutust ei parandata, on võimalik teatada sellest maaklerettevõtte juhile, kelle huvideks peaks olema kvaliteetse teenuse pakkumine ning ettevõtte maine hoidmine,” soovitas Metsa.

Viimane variant on esitada kaebus Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale. Koja liikme või kutselise maakleri korral on saab koda saata kaebuse aukohtule, kes saab määrata süüdimõistva otsuse korral vastavalt aukohtu statuudile distsiplinaarkaristuse.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas