Ühisrahastus võetakse järelevalve alla

29. märtsil jõustus krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mille järgi peavad ühisrahastusfirmad järgmise aasta 21. märtsiks finantsinspektsioonilt tegevusloa saama. “Kui keegi tahab meilt varem tegevusluba taotleda, on see võimalik, aga elu näitab, et kõik tulevad viimasel hetkel,” ütles Kessler.

Omaraha juht Arne Veske aga lausus, et nad on finantsinspektsiooni uksest juba varem sisse astunud ja öelnud, et palun tehke meie üle järelevalvet, sest me tahame oma investoritele öelda, et te seda teete. Paraku on nad jäänud seni hüüdja hääleks kõrbes. “Aga nüüd õnneks läks see valdkond litsentsi alla,” ütles ta.

Kessler ütles, et nende jaoks on olulised eelkõige kaks küsimusteplokki. Üks on see, kuidas on korraldatud ühisrahastusplatvormi protsessid ja süsteemid – riskide võtmise ja laenuandmise poliitika ja läbipaistvus, vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamine ja reklaamides riskidest teavitamine.

Ta selgitas, et on oluline, et klientide vara oleks võimalikult eraldatud platvormi varast. “Kui näiteks kliendi vara on vahendaja kontol ja sel hetkel muutub vahendaja maksejõuetuks, kas siis kliendi vara on vahendaja pankrotivara või mitte,” ütles Kessler.

Teine plokk puudutab ühisrahastusfirmade juhte – millised on nende teadmised ja kogemused valdkonnast, maine ning nende finants- ja kriminaalajalugu. “Kui krediidivahendaja juht ei vasta mõnele neist nõuetest, jääb ta tegevusloast ilma ja kui ilma loata tegevust jätkab, siis tegelevad temaga juba politsei ja prokuratuur,” märkis Kessler.

Veebruaris anti välja ka dokument selle kohta, kuidas selle seaduse alusel ühisrahastusfirmade üle järelevalvet tehakse. “See on elav dokument ja täpsustub pidevalt. Eks me ise saame ka ajas targemaks. Esimene jälg on igatahes maas,” lisas Kessler.

Tartu Ülikooli finantseetika õppejõu ja finantsõiguse advokaadi Marko Kairjaki sõnul hakkas Euroopa Komisjon eelmisel aastal samuti ühisrahastuse regulatsiooni analüüsima. Ta märkis, et eelmisel aastal reguleerisid ühisrahastust üksnes neli liikmesriiki ja kaheksa plaanisid seda tegema hakata, Eesti nende hulgas. Euroopa Komisjon oli seisukohal, et see valdkond on väga huvitav ja kahekordistub igal aastal, kuid tema tähtsus Euroopa lõikes on siiski väga väike.

Kairjaki sõnul on raskuskese küsimusel, kui palju on vaja üldse seda valdkonda reguleerida. „Ühelt poolt tahaks kaitsta laenu andjaid ja saajaid, kuid samas tahaks säilitada ühisrahastuse kihvti olemust – see algas ju huvitavate ideede toetamisest ja see on väga tore alternatiiv, kuni summad ei lähe väga suureks ja see ei oma mõju finantsvaldkonna stabiilsusele,“ ütles Kairjak.

Ta selgitas, et kaitset vajavad nii laenu andjad kui ka saajad ning Eesti on läinud praegu esmalt avalik-õigusliku regulatsiooni teed, et saada kõigepealt kontroll krediidivahendajate üle.