Sirje Rank • 11. juuni 2015 kell 14:00

Eurogrupi juht Eestis: lepe Kreekaga on veel võimalik

Jeroen Dijsselbloem ja Sven Sester  Foto: Rahandusministeerium

Täna Eestis viibinud eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem kinnitas, et kui Kreekal on piisavalt tahet, on kokkulepe Kreeka pankroti äärelt tagasi toomiseks veel võimalik.

„Ma arvan, et kokkuleppele jõudmine on endiselt võimalik, kuid see peab olema soliidne ja usaldusväärne kokkulepe, mis aitab Kreekal jälle rahanduslikult iseseisvaks saada,“ ütles Dijsselbloem pärast kohtumist rahandusminister Sven Sesteriga. „Sellel baasil oleme valmis jätkama Kreeka toetamist.“

Täna õhtul jätkuvad Brüsselis kõnelused Kreeka ja institutsioonide ehk Euroopa Keskpanga, Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi esindajate vahel. „Kui nemad (institutsioonid – toim) kokkuleppele jõuavad, alles siis tuleb eurogrupp mängu, mis tehingu heaks kiidab,“ ütles Dijsselbloem, andes mõista, et just sel tasandil – ja mitte riigipeade vahel – peaksid läbirääkimised käima.

Ja läbirääkimised käivad ikka alles Kreeka praegu kehtiva ja veebruaris nelja kuu võrra pikendatud abipaketi lõpetamise üle, mitte võlgade restruktureerimise, lisaraha või kolmanda abipaketi üle. „Ei ole mingit võimalust rääkida tulevikust, kui seda programmi edukalt lõpule ei viida,“ ütles Dijsselbloem, meenutades, et programmi tähtaeg on juuni lõpus.

Läbirääkimiste edu lasti käest

Dijsselbloemi sõnul õnnestus läinud nädalal ühisel kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri  ja Kreeka peaministri Alexis Tsiprasega erimeelsused taandada vaid paarile teemale. Kuid kuulates seejärel Kreeka poliitikuid ja eriti debatti Kreeka parlamendis, oli ilmne, et kogu pakett on uuesti avatud. „Kui me suudaks naasta selle paari teema juurde, oleks kokkulepe võimalik,“ ütles Dijsselbloem. Teemad on tuttavad – Kreekalt nõutud primaarse eelarveülejäägi suurus ja selle saavutamise ajakava, pensionireform ja käibemaksu tõstmine. 

Dijsselbloemi sõnul tahtis Kreeka pakkuda omi lahendusi. „Oleme alternatiivideks valmis tingimusel, et neil on rahaline kate,“ ütles eurogrupi juht.

Kuid üks on selge – majandust ilma valusate reformideta jalgele ei saa. „Ja kui Kreeka valitsus pole valmis neid otsuseid tegema, siis ei ole meil mõtet ka Kreeka toetamist jätkata,“ oli Dijsselbloem resoluutne.

Vaja on Kreeka valitsuse poliitilist tahet

Kommenteerides võimalust, et Kreeka euroalast lahkub, ütles Dijsselbloem, et eelkõige oleks see laastav Kreekale endale. Samas on selge, et sellega kaasneksid negatiivsed riskid ka kogu ülejäänud Euroopale. „Me peaksime neid riske võimalusel vältima,“ nentis ta.

Dijsselbloem avaldas kahetsust asjade seisu üle, sest aasta eest hakkas Kreeka majandus juba toibuma. Sellest ajast aga, kui mullu detsembris kuulutati välja uued valimised, mis tõid jaanuaris võimule vasakradikaalse partei Syriza, on kõik jälle allamäge läinud.

„Sellest on kahju,“ märkis Dijsselbloem, nähes selles siiski ka alust optimismiks – kui teha reforme, on võimalik majandus jalule saada. „Selleks on vaja poliitilist stabiilsust ja tahet, et asjad tehtud saaks. Seda me ootame.“

Hetkel kuum