Eurogrupi juht Eestis: lepe Kreekaga on veel võimalik

Läbirääkimiste edu lasti käest

Dijsselbloemi sõnul õnnestus läinud nädalal ühisel kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri  ja Kreeka peaministri Alexis Tsiprasega erimeelsused taandada vaid paarile teemale. Kuid kuulates seejärel Kreeka poliitikuid ja eriti debatti Kreeka parlamendis, oli ilmne, et kogu pakett on uuesti avatud. „Kui me suudaks naasta selle paari teema juurde, oleks kokkulepe võimalik,“ ütles Dijsselbloem. Teemad on tuttavad – Kreekalt nõutud primaarse eelarveülejäägi suurus ja selle saavutamise ajakava, pensionireform ja käibemaksu tõstmine. 

Dijsselbloemi sõnul tahtis Kreeka pakkuda omi lahendusi. „Oleme alternatiivideks valmis tingimusel, et neil on rahaline kate,“ ütles eurogrupi juht.

Kuid üks on selge – majandust ilma valusate reformideta jalgele ei saa. „Ja kui Kreeka valitsus pole valmis neid otsuseid tegema, siis ei ole meil mõtet ka Kreeka toetamist jätkata,“ oli Dijsselbloem resoluutne.

Vaja on Kreeka valitsuse poliitilist tahet

Kommenteerides võimalust, et Kreeka euroalast lahkub, ütles Dijsselbloem, et eelkõige oleks see laastav Kreekale endale. Samas on selge, et sellega kaasneksid negatiivsed riskid ka kogu ülejäänud Euroopale. „Me peaksime neid riske võimalusel vältima,“ nentis ta.

Dijsselbloem avaldas kahetsust asjade seisu üle, sest aasta eest hakkas Kreeka majandus juba toibuma. Sellest ajast aga, kui mullu detsembris kuulutati välja uued valimised, mis tõid jaanuaris võimule vasakradikaalse partei Syriza, on kõik jälle allamäge läinud.

„Sellest on kahju,“ märkis Dijsselbloem, nähes selles siiski ka alust optimismiks – kui teha reforme, on võimalik majandus jalule saada. „Selleks on vaja poliitilist stabiilsust ja tahet, et asjad tehtud saaks. Seda me ootame.“