Kutsekoda kutsub tülitsevad fotograafid ühise laua taha

Kerem rõhutas samas, et kui riik tellib maksumaksja raha eest teenust, siis peab ta olema kindel, et see on kvaliteetne. Seega annab kutsetunnistuse küsimine hankijale kindlustunde, et hankel osalevad fotograafid on piisavalt heal tasemel.

Kuigi Eesti Fotograafide Liidu (EFL) kutsetunnistus on kutsekoja hinnangul hanketingimustes õigustatud, jäi Keremile silma nõrk koht. „Teeb murelikuks, et oli välja antud nii vähe tunnistusi. Inimesed, kes oleksid tahtnud kutseeksami ära teha, võib-olla ei jõudnud selleks ajaks. See on ka mõtlemise koht,“ ütles Kerem.

Kriitika standardile

Kutsekoda on veel huvitatud sellest, et fotograafid avaldaksid ümarlaual arvamust kutsestandardi sisu kohta. „Seda kriitikat tahame väga tõsiselt võtta ja osapoolte seisukohad ära kuulata ning võimalikult kiiresti standardisse vajalikud muudatused sisse viia, et konsensus saavutada,“ kinnitas Kerem.

Kerem kontrollis üle kirjavahetused paari aasta tagusest ajast, kui uue standardi väljatöötamine alles käis. Standardi sisu kirjeldavad kirjad läksid teele suurele hulgale fotograafidele, seahulgas pressifotograafidele, aga tagasisidet saabus vähe. „Inimesed ei jõua reeglina süveneda, kui on pikad dokumendid. Kui see asi on nüüd läinud suurema huvi objektiks, siis ehk fotograafid tulevad mõttega kaasa ja aitavad.“

Kerem pidas aga ebaõiglaseks süüdistusi, nagu hinnataks tunnustatud fotograafide elementaarseid oskusi. Kõrgeimal tasemel fotograafid peavad Keremi sõnul esitama tellitud töödest koosneva portfoolio, mis on tehniliselt ja kunstiliselt meisterlikul tasemel. „Niinimetatud käsitööoskusi ei pea tõendama. Loomingulist poolt püütakse küll hinnata,“ sõnas ta.

Ümarlauale soovib kutsekoda Keremi sõnul kutsuda tippfotograafe, kes on arvamust avaldanud, nende seas pressifotograafide liitu, samuti fotograafide liitu ja EASi.