Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigikohtus võib Autorollo kohtunikuks sattuda Rosimannuste peretuttav

Ain Seppik ja Malle Seppik (esiplaanil) saabumas Keit Pentuse ja Rain Rosimannuse laulatusele. Nende taga sammub Kalle Laanet koos abikaasaga.Foto: Raul Mee

Autorollo hagimenetlus peaks lähiajal jõudma riigikohtunike lauale ning seitsme potentsiaalse kohtuniku hulka kuulub sel juhul ka Rosimannuste peretuttav, reformierakondlase Ain Seppiku abikaasa Malle Seppik.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liige Malle Seppik võib sattuda nii asja menetlusse võtmise otsustamise kui ka menetlemise juurde, kuivõrd riigikohtu kodukorra järgi määrab tsiviilkolleegiumi esimees juhuslikkuse põhimõttest lähtuvalt minimaalselt kolm kohtunikku, kes otsustavad asja menetlussevõtmise ja samuti minimaalselt kolm kohtunikku, kes hakkavad asja menetlema.

Kohtunikul on kohustus end tsiviilasja menetlemisest taandada, kui esineb asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Samuti on õigus menetlusosalisel avalduse alusel paluda kohtuniku taandamist. Seejuures ei ole kohtunikul lubatud õigusemõistmisest keelduda põhjendamatult.

Küsisime Malle Seppikult ettevaatavalt, kas ta taandaks end, kui ta satuks riigikohtu kohtunikuna Autorollo kaasust menetlema, kuna tunneb Keit Pentus-Rosimannust ja Rain Rosimannust perekondlikult. „Praeguseks ei ole kõnealune kassatsioonkaebus riigikohtusse jõudnud, mistõttu ei ole põhjust spekuleerida selle üle, kes või kas peaks asja lahendamisest taanduma,“ vahendas riigikohtu pressiesindaja Äripäevale Malle Seppiku kommentaari. Kohtust lisati, et kui kaebus esitatakse, lahendatakse kohtu koosseisu määramise ja asja lahendamisest võimaliku taandumise küsimus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kohtu kodukorras sätestatule.

Menetlusse võtmine võib sõltuda ka ühest inimesest
Kui kas või üks kaebust läbi vaadanud kohtunikest leiab, et alus kaebuse menetlusse võtmiseks on olemas, võetakse kaebus riigikohtus menetlusse.
Kaebus võetakse menetlusse, kui ringkonnakohus on oma otsuses ilmselt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua vale otsuse.
Samuti võetakse kaebus menetlusse, kui kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.
Allikas: riigikohus

Malle Seppiku riigikohtunikuks saamine tekitas küsimusi

Malle Seppik on riigikohtu tsiviilkolleegiumi värskeim liige, ta sai riigikohtunikuks 2014. aasta septembris. Sama aasta suvel jõudis Autorollo hagiprotsess esimese astme kohtuotsuseni ja pooled jätkasid vaidlust teises kohtuastmes. Tänavu suvel otsustas Tallinna ringkonnakohus hagi osaliselt rahuldada ka Pentus-Rosimannuse vastu, kes lubas pöörduda riigikohtusse ning astus teise astme kohtuotsuse tõttu tagasi välisministri ametist.

Malle Seppiku riigikohtunikuks saamist mullu sügisel saatis ka skandaal, kuna Seppik oli aastaid tagasi uurijana osaline Desintegraatori kriminaalasjas, mille tulemusena vangistati Johannes Hint. Eesti Ekspress on kirjutanud, et Seppik püüdis oma rolli Desintegraatori protsessis pisendada, kuid tema roll uurijana oli siiski märkimisväärne ja sisaldas näiteks ka Hindi ning teiste vahialuste ülekuulamisi. Seppik sai riigikohtunikuks 68 poolthäälega salajasel hääletusel riigikogus. Vastu oli kuus riigikogu liiget, kaks jäi erapooletuks ja 11 jättis hääletamata.

Seppikud käisid Rosimannuste laulatusel

2012. aasta aprillis Keskerakonnast välja astunud Ain Seppiku meelitas Reformierakonda just Rain Rosimannus. Eesti Päevaleht kirjutas toona, mil Keskerakond vaevles suurtes sisetülides, kuidas Rosimannus isiklikult Keskerakonna dissidente Reformierakonda meelitamas käis. Leht märkis, et see, et just Rosimannus peab Keskerakonna teisitimõtlejatega läbirääkimisi, on loogiline, kuna Rosimannus ja Keskerakonna endine hall kardinal Seppik on vanad poliitilised kamraadid.

Samal kuul 2012. aasta märtsis kirjutas Eesti Ekspress, et 60. sünnipäeva tähistanud Ain Seppiku juubelipeol käisid Pentus ja Rosimannus, aga mitte Edgar Savisaar. Mõni kuu hiljem augustis võis Ain Seppikut ja Malle Seppikut omakorda näha Rosimannuste laulatusel.

Seppik astus Reformierakonda 2013. aasta juulis.

Rain Rosimannus (ees vasakul) ja Ain Seppik (ees paremal) Reformierakonna üldkogul 2014. aastal.Foto: Andres Haabu

Riigikohtu tsiviilkolleegium

Kolleegiumisse kuulub seitse kohtunikku, neist kõige uuem kolleegiumi liige on Malle Seppik.

Jaak Luik on riigikohtu kohtunik alates 1993. aastast, enne seda töötas ta maakohtuniku ja maakohtu esimehena.

Henn Jõks on riigikohtu kohtunik alates 1994. aastast.

Ants Kull sai riigikohtu kohtunikuks 1996. aastal, enne seda oli ta vandeadvokaat.

Villu Kõve (tsiviilkolleegiumi esimees) sai riigikohtunikuks 2002. aastal. Ta on endine vandeadvokaat.

Tambet Tampuu on riigikohtu kohtunik alates 2003. aastast, enne seda oli ta Tallinna ringkonnakohtu kohtunik.

Peeter Jerofejev sai riigikohtu kohtunikuks 2004. aastal, enne seda oli ta Tartu ringkonnakohtu kohtunik.

Malle Seppik on kolleegiumi värskeim liige, ta on riigikohtunik alates 2014. aasta septembrist, enne seda oli ta Tallinna ringkonnakohtu kohtunik. Malle Seppiku abikaasa on reformierakondlane Ain Seppik (1998-2012 kuulus Keskerakonda).

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.