Maksuvõlglasi sigineb juurde

Artikkel

- Uudised
- Marta Jaakson
- 27. august 2015 kell 8:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuvõlglasi sigineb juurde
Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger nentis, et võlglaste arvu kasvu taga on peamiselt mikroettevõtted, kelle riskid on kehvasti hajutatud. Foto: Eiko Kink
Maksuvõlgadega ettevõtete arv on tänavu mühinal kasvanud ning kõige kurvemas seisus on tugiteenuseid pakkuvad mikroettevõtted, selgus Krediidiinfo eile avaldatud statistikast.
MAKSEHÄIRE Märge registris täitmata võlakohustusest firma või isiku ees.
MAKSUVÕLG Võlg riigi ees.
2015. aasta esimesel poolel on Krediidiinfo valimisse kuuluvate ettevõtete hulgas kasvanud maksuvõlgadega ehk riigile võlgu olevate ettevõtete arv rohkem kui 500 võrra.
Maksuvõlglaste arvu kasv tuleb Krediidiinfo ASi asedirektori Alar Jägeri sõnul enamasti väikestest, väheste töökohtadega ettevõtetest, mis pakuvad tugiteenuseid. Mikroettevõtted on tema sõnul haavatavamad, sest sõltuvad vähestest, ent suurtest klientidest, nende riskid on hajutamata.
Jäger kinnitas, et tüüpilise võlgniku võlasummad on enamasti väikesed, suured võlad jäävad suurte firmade mängumaale. Massilist võlgadega ettevõtete arvu kasvu tema hinnangul oodata pole. Jäger avaldas, et maksuvõlaga ettevõtete osakaal suurenes aastaga 4,6 protsendilt 5,3 protsendile. Maksuvõlaga ettevõtteid on kokku 3634.
1000euroste arvete deklareerimise mõju
Kreedix OÜ juht Marie Rosin märkis, et esialgse hüpoteesina võib oletada, et maksuvõlglaste arvu kasvu põhjus on eelmise aasta lõpus kehtima hakanud 1000euroste arvete deklareerimise nõue. Ta selgitas, et kuigi käibedeklaratsiooni lisa on aidanud suurendada käibemaksu laekumist ning vähendanud fiktiivsete arvete osatähtsust, siis numbrite põhjal on kasvanud nende ettevõtete osa, kellel on probleeme rahavoogude juhtimisega. Seda, kas käibedeklaratsiooni lisa on tõesti põhjustanud ettevõtetele raskusi ning seetõttu on maksuvõlgades ettevõtete arv tõusnud, vajab Rosina sõnul põhjalikumat analüüsi.
Ka Kreedixi statistika näitab maksuvõlgadega ettevõtete arvu tuntavat kasvu. “Kui märtsis oli võlgnevustega ettevõtteid umbes 17 500 ja võlasumma kokku 280 190 267 eurot, siis juuni seisuga oli võlgadega ettevõtteid 28 447 ja võlasumma 323 421 156 eurot,” kommenteeris Rosin.
Krediidiinfo statistikast nähtub, et maksuvõlgadega ettevõtete osatähtsus on suurenenud pea kõikidel tegevusaladel, ent suurim on see majutuse ja toitlustuse, ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Majutus ja toitlustus on teistest valdkondadest pea kaks korda suurema krediidiriskiga, seal on igal neljandal ettevõttel suur võla tekkimise oht.
Maksehäiretega ehk teistele ettevõtetele võlgu olevate ettevõtete arv jätkas aga mõõdukat vähenemist, neid on kokku 2125 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Suurim maksehäirete kasv oli mäetööstuses ja töötlevas tööstuses, kus võrreldes mullusega tõusis maksehäire summa pea seitse korda – 1 986 000 eurolt 15 107 000 eurole.
Mäetööstuse ja töötleva tööstuse puhul mängivad maksehäirete summa kasvul suurt rolli tõsised raskused nendes sektorites, mis on kaasa toonud massilised koondamised ja võlad teistele ettevõtele. Kohtla-Järve väetisetööstus Nitrofert on tänavu koondanud 426 inimest, Eesti Energia teatas 200 inimese koondamisest ning VKG koondas Eesti Energialt ostetava liiga kalli põlevkivi ja pitsitava kaevandamismahu tõttu pea 300 inimest. Ida-Virumaa, kus koondamislaine on kõige valusamalt üle käinud, on ka kõige suurema maksehäirete osakaaluga maakond. Jäger nentis, et paraku on Ida-Virumaa seda esikohta juba aastaid hoidnud.
Julianus Inkasso: trendimuutust poleÜlar Maapalu, Julianus Grupi juhatuse esimees
Ettevõtete maksehäirete arvu ja summa kõikumine on viimasel paaril aastal olnud sama suur ning mingit trendimuutust siit ei järeldaks. Peamine mure on kindlasti üksikute ettevõtete ärimudeli ebaõnnestumine ja sellest tingitud maksehäired, kuid see on majanduses tavapärane olukord.
Eraisikute maksehäirete osakaal on jätkuvalt langustrendis. Selle põhjuseks peame väga tugevat tööhõivet ja krediidiandjate järjest täpsustunud krediidimudeleid. Võimalik on koostada juba väga täpseid hindamismudeleid, et välistada maksehäire ohuga isikute krediteerimine.
Võlausaldajal on alati kaks võimalust – kas võlast vaikida, et võlgnik saaks laenu mujalt, või võlgnevus avaldada, et võlgnik kuskilt mujalt lepingut ei saaks.
Kinnisvara alal seis parem
Positiivsena tõi Jäger aga esile, et kinnisvarasektor on kenasti joonele saanud ning maksehäirete summa on märgatavalt kahanenud. Kui mullu moodustas kinnisvara tegevusala enam kui poole kogu võlasummast, siis tänavu esimesel poolaastal vaid 2 protsenti.
Jäger nentis, et selle aasta esimese poole üheks tendentsiks on saanud suurenenud tööjõukulud, samas kui käibed ja kasumid on vähenenud. “Väga palju rohkem palku tõsta ei saa. Majandus ei pea vastu, kuna tootlikkus ei tule järele. Sellise kiire palgakasvu järel kipub töökohti vähemaks jääma,” selgitas Jäger.
Ta märkis, et aastaga on aga maksehäired vähenenud. Ettevõtete omavahelised võlasummad vähenesid 3,7%, moodustades kokku veidi üle 33 miljoni euro. Keskmine maksehäire summa oli 871 eurot.
Maksuvõlgade summa ehk ettevõtete võlad riigi ees samas vähenesid, moodustades kokku 23,3 miljonit eurot. Keskmine maksuvõla summa oli 2241 eurot.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põ hineb Krediidiinfo maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel. Valimi suurus on 68 823 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Krediidiinfo maksuvõlgadega ettevõtete hulka kuuluvad ainult aktiivsed ettevõtted, likvideerimisel või pankrotis ettevõtted statistikas ei kajastu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum