1 september 2015

Mäetöösturid kohanevad uute mängureeglitega

Killustikutootja OÜ Paekivitoodete Tehase tegevdirektor Kuldar Õunapuu leiab, et kohalikku materjali võiks ehituses rohkem kasutada.  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Kui mängureeglid muutuvad kiiremini, kui mängijad järele jõuavad, võib mängijatel kohati keeruliseks minna, heidavad kaevandajad riigile ette ressursitasude ootamatut muutmist, kus nüüd on lõpuks kokkulepe saavutatud.

Eesti suurima paekivikillustiku tootja OÜ Paekivitoodete Tehase tegevdirektori Kuldar Õunapuu sõnul oli varem kaevandamise olulisim mure, et riik muutis varem kokku lepitud tasude tõusu­protsente. “Taoline protsess raskendas investeerimisotsuseid ning tõi kaasa ebakindluse tuleviku suhtes,” märkis Õunapuu. Nii ei julgenud paljud kaevandajad investeerida uude tehnoloogiasse. Nüüd on riigiga kokkulepe käes ning ressursitasude hüppelised tõusud jäävad ehk minevikku, lisas ta.

“Pikemas perspektiivis avaldab pidev ressursitasude tõus negatiivset mõju nii kaevandussektorile kui ka teede-ehitusele ja betoonitootmisele. See vähendab betoontoodete eksporti Skandinaaviasse ning avab samal ajal tee kallitele importmaterjalidele, nagu graniitkillustik,” täheldas Õunapuu.

ASi Nordkalk tegevdirektor Andres Rammul aga ei leia, et seadusandjad kaevureile liiga teinud oleks. “Ei ütleks, et seadusandlus muutub just liiga kiiresti,” sõnas Rammul, kelle sõnul kaevandamislubadel täna hinda ei ole ja maksutamine käib kaevandamisõiguse tasuga.

“Varem oli tegemist tasumäärade ootamatu muutmisaga, millega meie sektor ei saanud leppida. Täna oleme paremas olukorras, kuna teame tasude muutumise mehhanismi ja määrasid ette,” täheldas Rammul. Ta jätkas, et selles on oluline keskkonnaministeeriumi ja erialaliitude paranenud koostöö.

Õunapuu sõnul peaks riiklikult pikemalt planeerima, et kaevandussektor ei oleks vaid üksnes eelarve puudujäägi kompenseerija. Samuti ei tohiks tema hinnangul riikliku tähtsusega maavarade üle otsustada kohalikud omavalitsused, kes soovivad neile aladele näiteks parke ja kaitsealasid luua. “Võiks meenutada akadeemik Anto Raukase kommentaari Kilplastemaa looduskaitseala kohta Nabalas ning aru saada, et selliselt loodud “nõgeste” kaitsealad kahjustavad riigi arengut ning tekitavad kahju ühiskonnale,” ütles Õunapuu. 

Ebastabiilne turg sunnib peatumata jooksma

Priit Rohumaa, ASi Viru Keemia Grupp juhatuse esimees

Põlevkivi ja maavaradega seonduv on riigile strateegiliselt sama oluline, kui näiteks pangandus või keemiatööstus. Kõik need määravad riigi jõukuse, toimetulekuvõime kriitilistes olukordades ning jätkusuutlikkuse. Need on ressursid, mis meie omariiklust ja ka iseseisvust versus teistest sõltuvust mõjutavad. Riigi esindajail peab olema tublisti mõistust, et maavara väärindataks õigeimini. Poleks ju kuigi arukas kõigele sellele väärt kraamile niisama tuld otsa pista.

Suurimat lisaväärtust ekspordis loob keemiatööstus, mille mõju SKP-le on suurim. Mäetööstus toob riigile aastas sisse sadu miljoneid eurosid. Seega lasub maavarade väärindajail tohutu vastutus.

Anname Ida-Virumaal tööd 25 000 inimesele, kes kõik teenivad Eesti mõistes head tasu. Jah, töö on füüisliselt raske ning iseäranis kaevandustes ka väga vastutusrikas, mistõttu on see valdkond põhjendatult kõrgemini tasustatud.

Viimased 14 aastat oleme investeerinud pea 900 miljonit eurot, mis kõik on suunatud efektiivsuse tõstmisse, keskkonnasäästilkkusse ning inimestesse. Mäe- ja keemiatööstus on väga pika tasuvusega valdkond, kus protsessid võtavad kaua aega. Enamasti kipub meie valdkonna arendusprojektidega olema nii, et viis aastat planeerid midagi, siis kolm aastat ehitad seda ning 15 aasta pärast toob tehtud investeering tulu tagasi.

Koostöö riigiga on paranenud

Õunapuu lisas, et riigihalduse ministri ülesanne on analüüsida kaevandamis- ja geoloogiliste lubade väljastamise protsessi üleviimist keskkonnaministeeriumist majandusministeeriumi haldusalasse.

“Eestis on selline kummaline olukord, kus keskkonnaministeerium, kes peaks seisma looduse kaitsmise eest, annab kaevandamis-geoloogilisi lube, kuigi kaevandamine paratamatult toob kaasa looduse häirimise,” märkis Õunapuu. “Kaevandajatel on aga lootus, et kui reform teoks saab, hakatakse vaatama kaevandamissektorit ka majanduspotentsiaalist lähtuva pilguga, sest Eestis on veel maavarasid, mis vajaksid täiendavaid uuringuid.”

Paekivivarud Harjumaal ammendumas

Murettekitav on Õunpuu sõnul asjaolu, et paekivivarud ammenduvad Harjumaa karjäärides lähikümnendi jooksul, ent riik ei näita initsiatiivi ja valmidust küsimusega tegelda. “Selle tõestuseks on kahtlase väärtusega looduskaitsealade loomine, millega tõkestatakse eriti Harjumaa arenguks hädavajalike ehitusmaterjalide tootmist,” märkis ta.

Õunapuu sõnul mõjutavad ettevõtte tegevust riiklikud otsused, näiteks ka materjalide kvaliteedinõuete karmistumine. “See tähendab, et massiliselt tuuakse sisse graniitkillustikku välismaalt, kuigi meil Eestis on ka lubjakivikillustik, mis võiks vabalt asendada graniitkillustikku,” selgitas ta. 

AS NordkalkTegevusala: lubjakivi, lubja ja dolomiidi tootmine ning müük.2014. aastal müügitulu 17 miljonit eurot. Sellest 98% moodustas toodangu ja 2% teenuste müük.Toodangu müük kahanes aastaga 17% ja teenuste müük 17%.Müügitulust moodustas 62% eksport ja 38% müük Eestisse. Suurim ekspordi sihtriik oli Saksamaa, kuhu läks 47% ekspordist.Ärikasum oli 181 000 eurot.

Paekivitoodete Tehase OÜTegevusala: paekivikillustiku tootmine, kõrvaltegevusteks kommunaal-, elektri- ja võrgu- ning transporditeenused.Ettevõte tegutses 2014. aastal kolmes karjääris: Väos Tallinnas, Maardus Harjumaal ja Eiveres Järvamaal.Kasum 2014. aastal 373 500 eurot, 2013. aastal 440 100 eurot.

Kasvu veab erasektor

Õunapuu kirjeldas möödunud aastat kui mõõdukalt edukat, kuid samas oli see tihenenud konkurentsi ja riiklike objektide vähese mahu tõttu piiratud võimalustega. Tänavu on Õunapuu sõnutsi tunda kasvu, mida peamiselt veab erasektor.

Paekivitoodete Tehas realiseerib toodangu 100% Eestis, sellest 95% Harjumaal. Materjali müüakse ettevõtte Väo ja Maardu karjääris. Kuna enamik ettevõtte toodangust leiab kasutust tee-ehituses ja betoonitootmises, on firma suurimateks klientideks ehitusettevõtted. 

Toodangu hinnad on Õunapuu sõnul pidevalt tõusnud ressursitasu, kütuse ja tööjõu hindade tõusu tõttu. “Majanduslik paratamatus on, et tõstes hinda, väheneb müüdav kogus ning hakatakse otsima alternatiivmaterjale, näiteks ehitusjäätmed,” lausus Õunapuu. Viimaste aastate hinnatõusude tõttu on ettevõttes toodangu raskuskese liikumas klassikaliselt killustikult sidumata segudele ja pestud paekiviliivale.

Kaudseks mõjutajaks Venemaa embargo

Nordkalki ekspordi osakaal oli möödunud aastal 66% käibest. “Meie suurim eksporditurg on Saksamaa ja sealsel väetisetööstusel on läinud hästi. Nii ka meie tarnetega sellele turule. Sama ei saa öelda kahjuks Soome kohta. Negatiivselt on mõjutanud meie Läti suurkliendi käekäik ja Vene rubla nõrgenemine, mis muudab meie toote konkurentsivõimet Vene turul,” rääkis Rammul.

Kodumaal tehakse enam koostööd Eesti Energia ja Aerociga. “Lepingud sõlmitakse pikemaks perioodiks, mitte mõneks tarneks,” märkis Rammul.

Kaudselt mõjutab ettevõtte tegemisi ka Vene turu kadumine põllumajandustoodete sisseveo keelu tõttu Venemaale, sest oluline osa ettevõtte toodangust läheb Baltimaade sööda- ja söödalisandite tootjatele. Ülejäänud koduturg on püsinud samas sel ajal suhteliselt stabiilsena. 

ASi Nordkalk tooteid kasutatakse Rammuli sõnul enamasti teistes tööstustes tooraine või lisandina. Ehitusmaterjali osakaal on aga aastatega kahanenud.

Põlevkivi võib kaevandada tagantjärele

Eesti Energia juhatuse liikme ja kaevanduste juhatuse esimehe Andres Vainola sõnutsi on Eesti Energia Kaevandused tegevuse planeerimisel lähtunud seadusest, mille kohaselt on lubatud aastamääraks kehtestatud 20 mln tonni kaevandatavat põlevkivi aastas. Sellest on Eesti Energia osa 15 mln tonni.

“Sel aastal tehti seaduses muudatus, mis võimaldab kaevandusettevõtetel seitsmel viimasel aastal limiidi piirmäärani kaevandamata jäänud põlevkivi ka tagantjärele kaevandada. See muudatus annab kaevandajatele vajalikku paindlikkust ja konkurentsivõimet,” selgitas Vainola. Kaevandatava põlevkivi hulk sõltub otseselt sellest, kui palju õnnestub kontsernil õli ja elektrit müüa.

Loodusvarade kasutusõiguse tasusid ehk ressursi- ja saastetasusid tuleks Vainola sõnul vaadata eraldi. “Maksupoliitika peaks motiveerima ettevõtet keskkonda vähem saasteaineid heitma ja rohkem jääkmaterjale taaskasutama,” märkis ta, jätkates, et põlevkivi ehk ressursi pealt peaks riik teenima tulu ning et sellega on nad plaanides ka arvestanud.

Möödunud aastal tootis Eesti Energia Kaevandused 16,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi, mida on Vainola sõnul mõnevõrra vähem kui ülemöödunud aastal, samas põlevkivi müügitulu kasvas möödunud aastal 15 protsenti.

Mullu alustati Estonia kaevanduses kamberlaava tehnoloogia kasutusevõtu ettevalmistustega. “Tuleva aasta alguses kasutusele võetav kamberlaava tehnoloogia on kuluefektiivsem kui tavapärane kamberkaevandamine. Seega püüame põlevkivi omahinda hoida stabiilsena ja säilitada meie konkurentsivõimet energiaturgudel,” lausus Vainola.

Narva karjääris kasutatakse Vainola sõnul efektiivsuse saavutamiseks ühes tranšees paaris töötavaid sammuvaid ekskavaatoreid ja suurendatakse nende kopamahtu kergmetalltehnoloogia abiga.

Ohutuse arvel kokku ei hoita

Vainola sõnul on kurvastav, et mullu ei suudetud töötada tööõnnetusteta. “Samas on aastatega tööõnnetuste arv vähenenud ning neid juhtub meil vähem kui Eestis keskmiselt,” märkis ta. Igal aastal investeeritakse tööohutusse ning ettevõtte kaevurite ja mäepäästesalga varustus on Vainola sõnul tipptasemel. “Teisisõnu – ohutuse pealt me kokku ei hoia.”

Valdav osa Eesti Energia Kaevanduste toodangust leiab kasutamist kontserni sees. Suurimateks klientideks on Narva Elektrijaamad ja Eesti Energia Õlitööstus. “Varem on meie põlevkivi ostnud ka Viru Keemia Grupp, kuid hetkel me neile ei müü, põlevkivi hinna üle käivad nendega läbirääkimised,” sõnas Vainola.

Praegu on nafta hinna muutumise risk Vainola sõnul täies ulatuses põlevkivi töötleja peal, samas määrab nafta hind põlevkivi turuväärtuse. “Riik peaks seadusega täpsustama, kuidas jaguneb turuhinna muutumise risk põlevkivi omaniku ja töötleja vahel,” arvab Vainola.

Rahandusministeeriumi juhtimisel on kokku kutsutud osapooli hõlmav töögrupp, mis peab 2016. aasta alguses esitama argumenteeritud ettepanekud põlevkivi eest õiglase tasu kogumiseks nii, et riik kui põlevkivi omanik saaks lõppkokkuvõttes võimalikult suurt tulu. Ka Eesti Energia osaleb selle töögrupi töös.

Autor: Kairi Oja, kaasautor

Hetkel kuum