Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Murukatus hoiab sooja ja tõkestab müra

    Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse hoone kuppelkatus on kaetud kukeharjaga. Niiskemal ajal on taim roheline, aga sel suvel oli kuiv ja katus võttis seepärast pigem punaka värvuse. Foto: Kadrin Karner

    Murukatus pole üksnes silmale ilus, vaid annab ka lisasoojustuskihi, mis hoiab suvel katusealust ülekuumenemise eest ning talvel soojemana.

    200 kilogrammi võib kaaluda mätaskatuse ruutmeeter, samal ajal kui kukeharjakatuse ruutmeetri kaal jääb ­vahemikku ­30–40 kg.

    Kõige lihtsam on muru­katust paigaldada lamedale või väikese kaldega katusele, kus pole vaja teha serva muru katuselpüsimiseks ning olemas on ka sadevee äravool ja trapid.

    Sellisel juhul võib ruutmeetri hind jääda 35 euro kanti, lisandub käibemaks.

    Lisaks aitab murukatus suure paduvihma korral kanalisatsioonivee hulka vähendada ning tõkestab müra.
    Murukatus ja muu maapinnast kõrgem haljastus kogub tasapisi populaarsust ka niigi looduslikult rohelises Eestis. Kaubamärgi Greenroof all tegutseva murukatuste paigaldaja OÜ VegTrade juht Meelis Tammik selgitas, et niiöelda rohelisi katuseid on kaht tüüpi. “Täiesti erinevalt käituvad murukatus ehk kõige tavalisem mätaskatus ja uuema aja katusehaljastus, mis tehakse kukeharja taimedega,” rääkis Tammik.
    Kõige suurem erinevus seisneb katuse kaalus, mis sõltub muru alla paigaldatava kasvupinnase paksusest. “Kukehari on väga moodi läinud, kuna ta on katusel kõige vastupidavam ja koloriitsem, õitseb ilusasti ning teda ei ole vaja niita,” selgitas Tammik.
    Mätaskatus läheb Tammiku sõnul käest ära kohe, kui seda ei niideta. Niitmine katusel, kui tegemist pole just lamekatusega, on aga omaette ettevõtmine, mida tuleks suvel teha umbes kord nädalas. Samas kannatab mätas üldjuhul tallamist ning ka autoga peale sõitmist, hooldusvaba kukehari on lihtsalt silmale ilus vaadata.
    Lisaraskus ei tohi majale ohtlik olla
    Paneelmajade katused kannatavad Tammiku sõnul nii mätaskatust kui ka kukeharja väga hästi – see ei ohusta kuidagi maja kandevõimet. Siiski tuleb maja katusele või katuseterrassile murukatust looma hakates välja selgitada, kas lisaraskus on majale sobilik. Kuivana kaalub kukeharjakatuse ruutmeeter 30–40 kilogrammi, mätaskatus kuni 200 kilogrammi.
    Murukatuste hinnad sõltuvad suuresti katuse tüübist, kaldest, kõrgusest ja ligipääsetavusest. “Kõige lihtsam on muru­katust paigaldada lamedale või väikese kaldega katusele, kus pole vaja teha serva muru katuselpüsimiseks ning on olemas sadevee äravool ja trapid. Sellisel juhul võib ruutmeetri hind jääda 35 euro kanti, millele lisandub käibemaks,” rääkis Tammik.
    Katuse taimedega katmisel kasutatakse ettekasvatatud taimematte. Võrsekülviga saab murukatuse odavamaltki, kuid sel juhul nõuab katus umbes poolteist aastat järjest pidevat hooldust.

    Eestis pole murukatuse järele vajadust

    Ralf Lõoke, Salto AB arhitekt

    Me ei saa Eestit võrrelda tiheasustusega riikidega, kus aed tuleb katusele ehitada, sest tänaval pole ruumi. Meie linnad on nii hõredad, et kohati ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks haljastusega maapinnast kõrgemale liikuda.

    Samuti pole Eestis sadevee kanalisatsiooni juhtimine nii kallis, et tasuks rajada murukatus, mis üleliigse vee ära tarbiks. Seda enam nõuab murukatuste ehitamine läbi­mõeldust ja põimimist arhitektuurse kontseptsiooniga.

    Tundub, et lisandväärtustele on hakatud rohkem tähelepanu pöörama. Kõik ei pea alati taanduma esmavajadustele, tähtis on meeleolu, mille rajatud keskkond loob. Mind huvitab sealjuures ennekõike see, kuidas hoonestus, logistika ja haljastus (mitte ainult katusel) tervikuna toimivad ja üksteist mõjutavad. Ideetu maja, millele on katusele paigutad muru või katuseterrass, ei ole veel kindlasti arhitektuuriväärtuslik.

    Meie idee valida Pärnu Keskkonnahariduskeskuse kumera kujuga katuse katteks muru lähtus krundist kui tervikust, mis moodustab rohelise oaasi keset suhteliselt eklektilist linnakeskkonda.

    Katus on vaadeldav ka pealt – kõrvalasuvatest kõrgematest hoonetest. Meile oli tähtis, et maja oleks orgaaniline osa ­oaasist, poleks piiri maja ja krundi vahel. Looduskeskkond jätkub ka hoones sees.

    Arhitektuurselt on oluline mõelda, miks murukatust vaja on, ja käsitleda krundi, hoone ja haljastuse lahendust tervikuna. Loomulikult on oluline silmas pidada ümbrust. Mitte kõik taime­lahendused ei kannata välja tuultele avatud mereäärset kliimat. Samuti võib lähedalasuv kõrghaljastus varjata päikest ning tekitada suuremat hooldusvajadust, sest katusele langeb palju lehti. 

    Muru kaitseb müra eest
    Suurim kasu, mille murukatus annab, on katusele tekkiv lisasoojustuskiht. “Suvel hoiab see katusealust ülekuumenemise eest ning talvel toimib soojustuskihina,” ütles Tammik. Linnatingimustes aitab muru­katus suure paduvihma korral kanalisatsiooni­vee hulka tasakaalus hoida, imedes paduvihma endasse. Hiljem voolab see väiksemates kogustes kanalisatsiooni, selgitas Tammik.
    Tammiku sõnul on murukatus hea müratõke, mistõttu on näiteks Amsterdami lennuvälja lähistel asuvatel majadel just muru­katused. Lisaks seob murukatus kevaditi linnas lenduvat tolmu ning on tulekindel.
    Veel ühe hea küljena ütles Tammik, et muru­katus kaitseb selle alla jäävat bituumenkatust päikesekahjustuste eest. 
    Kuiv suvi värvib katuse punaseks
    Pärnu linnas asuva Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse kuppelkatus on kaetud kukeharjaga. Keskuse projektitöö korraldaja Merle ­Einola sõnul on taimed kasvatatud Pärnumaal Kõimas ning valmis mattidena katusele rullitud. “Valisime Pärnumaal kasvatatud taimed seetõttu, et ilm, millega need on harjunud, oleks sarnane.”
    Einola sõnul on katusel praegu ülekaalus pigem punane värv, kuna suvi oli kuiv. Niiskematel suvedel on kukehari roheliste lehtede ja kollaste õitega. Mereäärne taim saab kidurates kasvamistingimustes üldiselt hästi hakkama. Keskkonnahariduskeskuse katus on praktiliselt hooldusvaba, vajades vaid kord aastas kerget rohimist.

    Millega peab arvestama, kui rajada murukatus või taimerikas terrass?

    Ralf Lõoke, Salto AB arhitekt

    Haljastatud katus annab lisakaalu sõltuvalt aluskihtide paksusest, mida taime­valik nõuab. Mida paksem aluskiht, seda rohkem vihmavett see talletab. Lõpuks tekib põhikoormus just sellest.

    Koos arhitektiga tuleb välja mõelda, millised on rajamise eesmärgid. Kas katuse­haljastus on vaatlemiseks, käidav või põllumajandusliku ambitsiooniga?

    Üldjuhul on Eestis katuseaia või murukatuse rajamine emotsionaalse väärtusega ettevõtmine, seega on minu soovitus vältida odavat pakkujat ja valida innovatiivselt mõtlev arhitektuuribüroo, kes suudab investeeringust maksimumi välja võtta. Tipparhitektuuri ja isikupäratu lahenduse ehitushinnal enamjaolt vahet ei ole.

    Kinnisvaraostja hindab rohelist privaatset ala
    Ostjad hindavad südalinna kodu juures privaatset ala värskes õhus, näiteks rõdu, terrassi või aianurka murulapiga. “Planeerime katuseterrasse nii paljudele projektidele kui võimalik ja kliendid on selle väga hästi vastu võtnud,” rääkis ­Endover Kinnisvara ­Eesti piirkonna juht Oliver Makko.
    Katuse­terrass õnnestus renoveerimise käigus ehitada ka muinsuskaitse all olevale Villa ­Soansile. “Ajaloolistel hoonetel on väga harva terrasse ning kaitse all olevatele hoonetele ei ole neid sageli võimalik ka rekonstrueerimise ajal ehitada. Sellele hoonele olid arhitektid juba alguses katuseterrassid planeerinud, kuid need olid seni välja ehitamata,” selgitas Makko.
    Tükk planeerimist
    Katuseterrassi kavandades tuleb arvestada, et katus oleks lame ning piisavalt suur, et terrassi saaks välja ehitada. Vaja on taotleda ehitusluba, mis omakorda eeldab projekteerimist ja projekti.
    Terrassi kavandamisel tuleks arvesse võtta ka ilmakaari – kas on tahtmine nautida rohkem hommiku- või õhtupäikest.
    Lisaks on Makko sõnul selge, et terrass nõuab juurdepääsutreppe, täiendavat niiskusisolatsiooni, evakuatsiooniteed jms. “Kuid iseenesest ei ole see midagi erilisemat tavapärase maja projekteerimisest,” ütles ta.
    Greenroofi juht Meelis Tammik ütles, et murukatused koguvad üha rohkem populaarsust ning neid võiks Eesti linnades rohkem olla. “Linnades tulevad katuse ­eelised keskkonna seisukohast isegi rohkem välja,” märkis ta.
    Tammik lisas, et kahjuks ei ole võimalik näiteks Tallinna linnas nimetada ühtegi murukatusega ühiskondlikku hoonet, kuigi teistes linnades neid juba on. Tammiku sõnul arhitektid küll kavandavad hoonetele muru­katuseid, kuid ehitaja näeb neis tihti vaid lisakulu, mida võimalusel vältida püütakse.
    Rohelust jagub
    Näidetena Eestis ehitatud avalikest murukatusega hoonetest tõi Tammik mõne aasta eest ehitatud biokatlamaja Pühajärvel, Rakvere lähedal asuva Vinni-Pajusti staadionihoone ning Saaremaale loodud laste­kodu ja vanadekodu katuse.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.