Miks tasub Kataloonia valimisi jälgida?

Miks peaks Kataloonia valimistest hoolima?

Hispaanial on umbes ühe triljoni dollari jagu riigivõlga, Kataloonia panustab riigi kogumajandusse umbes viiendiku. Lisaks sellele on suurtootjatel nagu Alstom ja Volkswagen Kataloonias suured tehased ja kuna regioon asub euroalas, tähendab see tootjatele, et valuutariski tarneahelas pole.

Mida turud arvavad?

Investorid hoiavad Kataloonia valimistel teraselt silma peal ning on pigem mures suureneva volatiilsuse kui selle pärast, et Mas oma eesmärgi saavutab. Pärast seda, kui Kataloonia valimised 3. augustil välja kuulutati, on Kataloonia valitsuse võlakirjad on tõusnud üle 100 baaspunkti võrra. Hispaania võlakirjad on seevastu teinud väikese languse, kuna majanduskasv on kiirenenud.

Tõenäoliselt oleks surve investoritele veelgi suurem, kui tegu oleks tõepoolest setsessiooni riskiga.

Miks ei saa katalaanid ametlikult referendumil hääletada?

Hispaania põhiseaduse järgi kuulub suveräänsus hispaanlastele, mistõttu peab võimalikku piiride muutmise küsimust hääletama kogu riik.

Tõenäoliselt saaks Hispaania peaminister Mariano Rajoy Hispaania kahekojalises parlamendis läbi suruda selle seaduse muutmise, kui ta seda väga tahaks, ent ta pole selle vastu mingit huvi üles näidanud.

Kas Kataloonia riik oleks elujõuline?

Arvatavasti küll, kui ülejäänud Euroopa laseb sel juhtuda.

Kataloonia on Hispaanias elanike arvult suuruselt teine regioon, kus elab 7,5 miljonit inimest. Kataloonia majandus on suuruselt võrreldav Portugali omaga. Kataloonial on keerukas tööstusvõrgustik ning mõned Hispaania suuremad pangad. Küll aga ei oleks iseseisev Kataloonia automaatselt euroala liige.

Briti peaminister David Cameron ei poolda samuti iseseisvat Katalooniat. Ta on öelnud, et Kataloonia peab võtma euroalaga liitumiseks järjekorda. Kas euro ka iseseisvas Kataloonias kasutusele võetakse, on juba iseküsimus ning see sõltub suuresti sellest, kuidas Kataloonia võimud Euroopa omadega kokkuleppele saavad.

Kui kaugel on võimalik murdumine?

Mas on öelnud, et kui pühapäevased regionaalsed valimised võidab lahkulöömist toetavate parteide liit, tahavad nad pärast valimisi 18 kuu jooksul pärast iseseisvuda. Ja seda Madridi vastuseisust hoolimata.

Selleks aga, et võimalik eraldumine saaks üldse toimuma hakata, peab Masi separatistide liit Junts pel Si kampa võtma antikapitalistliku CUPi (Candidatura d’Unitat Popular). Nende kahe koostöö saab olema tõenäoliselt aga üsna keeruline, sest neil puudub pea täiesti ühisosa.