Piret Reiljan • 19. november 2015 kell 4:15

Kriminaalasi pani Jõhvi magusa arenduse toppama

Krundil, kuhu hakatakse lähikuudel rajama Jõhvi uut kaubanduskeskust, haigutab praegu veel tühjus.  Foto: Peeter Lilleväli, Põhjarannik

Kuigi Jõhvi südamesse kaubanduskeskuse rajamist on saatnud tagasilöögid, loodavad EKE Investi omanikud eesotsas Koit Uusi, Endel Palla, Toomas Arumäe jt aktsionäridega, nende äripartner Karl Ader ja Ehituse ABC pikaaegne juht Dmitri Drajev peagi kopa maasse lüüa.

Arendusalune Jõhvi magusaim tühermaa asub otse kontserdimaja vastas ning sinna peaks kerkima kaubandus- ja vabaajakeskus koos spordikompleksiga, kus on jäähall, ujula ja hotell. Arendus on aga veninud, kuna projekti endine omanik ja ninamees Allan Mänd nabiti suve hakul kinni ja ta viibib sama arendusega seotud altkäemaksu kahtlustuse tõttu senini vahi all. Lisaks on selgunud, et lähemal ajal hakatakse ehitama üksnes kompleksi äriliselt ahvatlevamat kaubanduse osa ja spordirajatised jäävad ootama paremaid aegu ning ilmselt ka uusi investoreid.

Jõhvi Pargi keskus

Arendaja Jõhvi Pargi Arendus OÜ.

Kaubandus- ja vabaajakeskuse orienteeruv valmimise aeg 2017 kevad.

Asukoht Jõhvi kesklinnas, Jõhvi kontserdimaja vastas ja bussjaamast 5 minuti jalutustee kaugusel.

Keskusse planeeritavad kauplused on H&M, Maksimarket, Sportland, Rademar, Apollo, Expert jt.

Lisaks kauplustele rajatakse söögikohti, jõusaal, kino ja lasteala.

Jäähalli, ujula ja hotelliga spordikompleksi rajamine kaubakeskuse kõrvale on lükkunud teadmata tulevikku.

Tehingud napilt enne vahistamisi

2013. aasta jaanuaris asutas Jõhvis tuntud kinnisvaraärimees, mõned aastad tagasi paaril korral ka Äripäeva rikaste edetabelisse mahtunud Allan Mänd koos Jõhvi vallaga osaühingu Jõhvi Pargi Arendus. Ettevõte rajati selleks, et hakata arendama Pargi keskust ahvatlevale tühermaale otse Jõhvi kontserdimaja vastas. Sama aasta veebruaris algatati ala detailplaneering ja paralleelselt planeeringu menetlemisega asus Jõhvi Pargi Arendus Männi juhtimisel kokku ostma arenduseks vajalikke maatükke, omandama vallalt hoonestusõigusi jne.

Kõik paistis justkui sujuvat ja tänavu kevadel müüs Mänd oma osalused Jõhvi Pargi Arenduses edasi partneritele, kes olid olnud ootel, et Mänd maade ja detailplaneeringu asjaajamised edukalt lõpetaks. Jõhvi Pargi Arenduse uuteks suuremateks omanikeks said kinnisvarakontsern EKE Invest ja Drajevi osaühing. Lisaks eraomanikele kuulub 5% Jõhvi Pargi Arendusest vallale – osaluse omandas vald keskuse alla jäävatele maadele antud hoonestusõiguste eest. Suurem osa vallalt konkursita saadud hoonestusõigusega maadest jääb küll kavandatava spordikeskuse alla, kuid osa hõlmab ka kaubanduskeskus.   

Igatahes, tehingud arendusfirma osalustega toimusid tänavu aprillis ja mais. Seejärel, vaid loetud päevad hiljem juunis vahistati Mänd kahtlustusega altkäemaksu andmises Jõhvi vallavalitsuse eksliikmele Märt Maritsale. Uuritavad kuriteod on seejuures seotud ka Jõhvi Pargi Arendusega. Võib vaid spekuleerida, kas Mänd aimas vahistamist ette või oli puhas juhus, et ta jõudis ettevõtte edasi müüa napilt enne vanglasse sattumist.

Uue kaubanduskeskuse rajamine Jõhvi südamesse on võtnud oodatust kauem, kuna arenduse eksjuht Allan Mänd vahistati suvel. Lähikuudel loodetakse siiski ehitusega algust teha.  Foto: Peeter Lilleväli, Põhjarannik

32 miljonit eurot

on hinnanguline eelarve Jõhvi Pargi keskuse kaubandus- ja vabaajaosa rajamiseks (käibemaksuta).

Vahistamised lõid ajagraafiku sassi

„See oli suur üllatus ja ka õudusunenägu projekti elluviimise ajagraafiku osas,“ nentis Männi vahistamise kohta Jõhvi Pargi Arenduse praegune juhatuse liige ja EKE KV kaudu ka üks osanikest Karl Ader. Ta rääkis, et EKE oli alles projekti üle võtmas, kui kogu info kadus koos Männi vahistamisega, sh raamatupidamise dokumendid ja kokkulepped. „Isegi täna veel tuleb üllatusi, millest me polnud täielikult teadlikud,“ märkis Ader.

Ader rääkis Männiga tutvumise kohta, et temale tutvustati Mändi omal ajal kui tublit ärimeest Ida-Virumaalt. „Algselt arutasime võimalikku osalemist ühes teises projektis, kuid sellest ei saanud asja,“ meenutas ta. Kui aga täpsustus Pargi keskuse kaubanduse funktsioon ja äriidee, alustati koostööd selles. „Otsused tegi, enamiku lepinguid allkirjastas ja infot omas Mänd. Soetasime osaluse alles pärast teatud eelduste täitumist,“ ütles Ader ja lisas, et EKE KV tingimus tehingusse minekuks oli muu hulgas enamusosalus. Aderi sõnul polnud Männi eesmärk pelgalt oma osaluse müümine, vaid ta tegelikult ka tahtis projekti ellu viia. „Tema osalemine tundus õige ja vajalik,“ meenutas Ader.

Jõhvi Pargi Arenduse juhatuse liige ja üks osanikest Karl Ader.  Foto: Andras Kralla

42 000 ruutmeetrit

on Jõhvi rajatava Pargi kaubanduskeskuse umbkaudne pindala, millele lisanduvad parkimis- ja õuealad.

Rendipinda saab keskuses olema u 26 000 ruutmeetrit. Võrdluseks, mullu laiendatud Ülemiste keskuses Tallinnas on rendipinda u 60 000 ruutmeetrit.

Spordikompleksi rajamine jääb toppama

Lisaks kriminaalasja taagale heidab Jõhvi Pargi Arendusele varju spordikompleksi rajamise toppamine. Nimelt ei ole selge, kas ja millal üldse hakatakse rajama projekti spordikompleksi osa koos jäähalli ja ujulaga. Pargi keskuse ala detailplaneeringu kohaselt peab spordikompleks tulema vahetult kaubakeskuse kõrvale ja selleks on vald vormistanud ka maade hoonestusõigusi Jõhvi Pargi Arenduse kasuks.   

Jõhvi Pargi Arenduse juhatuse liige Ader nentis, et EKE-l arendusfirma suuromanikuna spordikompleksi vastu praegu huvi pole. „Spordikompleksi projekt on olemas, kuid arvan, et sellega tuleb veel tegeleda. Sellisel kujul ja sama osalusstruktuuri alusel (nagu kaubakeskuse puhul – toim) meie seda projekti kindlasti ei rahasta,“ rääkis Ader. Ta viitas, et kaks projekti kavatsetakse lahutada ka erinevatesse ettevõtetesse. „Kui otsustame siiski finantseerida spordikompleksi, saame soovi korral enamusosalust hoida. Kuid on ka võimalus, et müüme partneritele oma osaluse sümboolse tasu eest, nii nagu kirjeldab Jõhvi Pargi Arenduse osanike vaheline leping,“ rääkis Ader. Ida-Virumaa ajalehele Põhjarannik on Ader varem öelnud, et juhul, kui EKE peaks spordikompleksi investeerima, siis tuleks seda projekti tasuvuse huvides muuta ning EKE eeldaks ka kohaliku omavalitsuse investeeringut.

Jõhvi vallavanem Aivar Surva nentis, et loodab siiski mõlema – nii kauba- kui ka spordikeskuse valmimist. „Kuidas seda tagada? Hea küsimus, aga ühest vastust ei ole. Arvan, et sellele saab kaasa aidata vaid koostöö nii arendajate, finantseerijate kui ka vallavolikogu ja -valitsuse vahel,“ märkis Surva.

Kui spordikompleksi saatus on veel segane, siis kaubandus- ja vabaajakeskuse lõplik, lihvitud projekt on iga hetk valmimas ning seejärel loodetakse kopp maasse lüüa. Peatöövõtja ja finantseeriva pangaga loodavad arendajad kokkuleppe saavutada detsembris ja seejärel ehitusega alustada esimesel võimalusel vastavalt ilmaoludele. Kaubakeskuse realistliku valmimisajana on arendajad viimati nimetanud 2017. aasta kevadet.

Selline hakkab arendajate plaani kohaselt välja nägema Jõhvi rajatav kaubanduskeskus, mille viimati välja öeldud valmimisaeg on 2017. aasta kevad.  Foto: Jõhvi Pargi Arendus

Arenduse eksjuhi pikk vahi all hoidmine tekitab küsimusi

Kuigi juunis vahistatud Jõhvi Pargi Arenduse eksjuht Allan Mänd ja endine Jõhvi vallavalitsuse ametnik Märt Marits viibivad varsti juba pool aastat vahi all, pole prokuratuur seni avaldanud nende väidetavate kuritegude täpset sisu.

Teada on, et arvatavad kuriteod toimusid sel ja eelmisel aastal ning olid muu hulgas seotud Jõhvi Pargi Arendusega. Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova selgitas Äripäevale, et kahtlustuse kohaselt sai endine Jõhvi vallavalitsuse ametnik Märt Marits altkäemaksu Allan Männi ja temaga seotud ettevõtte huvides mõjuvõimuga kauplemise ja oma ametiseisundi korruptiivse ärakasutamise eest. Vahistamise ajal kuulus Mänd ka Jõhvi vallavolikokku.

Lisaks Männile ja Maritsale kahtlustatakse üht Jõhvi ettevõtjat riigihanke menetluse nõuete rikkumisele kihutamises. Kolmanda kahtlusaluse nime pole aga avaldatud, kuna ta polevat avaliku elu tegelane.

Mille eest täpselt altkäemaksu anti-võeti ja millisest hüvest on väidetava altkäemaksu näol üldse jutt, ei ole prokuratuur seni avaldanud. Küll aga on Ida-Virumaa ajaleht Põhjarannik avaldanud, et neile teadaolevalt hõlmab altkäemaksu kahtlustus Männi poolt arvuti üleandmist Maritsale, samuti viimase tööleasumist Pargi keskuse arendusega seotud firmas pärast vallavalitsusest lahkumist.

Juba ligi pool aastat vahi all viibinud Jõhvi ettevõtja Allan Mänd.  Foto: Peeter Lilleväli, Põhjarannik

Põhjarannik on kirjutanud, et meeste pikk vahi all hoidmine tekitab küsimusi, seda enam, et isegi Keskerakonna juhi Edgar Savisaare kriminaalasja puhul, kus liikusid väidetavalt sajad tuhanded eurod, ei peetud vahistamisi vajalikuks. Ka on Põhjarannik tõstatanud küsitavusi mõningate kohtutoimingute kohta. Näiteks oli üks kahtlusaluste vabastamata jätmise kohtumäärus kokku kirjutatud juba mitu päeva enne vastava istungi toimumist. Prokuratuur pole millegi valesti tegemist omaks võtnud.

Jõhvi praegune vallavanem Aivar Surva ütles, et tema kaldub arvama, et kellegi ärihuvid olid ohus ja hakati Pargi keskuse rajamisele vastu töötama. „Tunnistan ausalt, et minul ja paljudel teistel pole õrna aimugi, milles Mändi ja Maritsat kahtlustatakse, et neid peab kuus kuud vahi all hoidma,“ märkis Surva. Vallavanema sõnul lubati süüdistus esitada juba septembris, kuid siiani pole seda tehtud. „Ei oska ennustada, mis seal võib olla,“ kordas ta.

Prokuratuuri pressinõunik Filippova selgitas, et uuritakse korruptsioonikahtlust Jõhvi vallavalitsuses. Vahistamisi on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud mitu kohtuastet, lisas Filippova. „Seega ei saa me nõustuda väidetega vahistamiste ebaproportsionaalsusest,“ märkis ta.

Filippova lisas, et oktoobri lõpus jõudis kriminaalmenetluse toimik prokuratuuri. Lähiajal on prokuratuur valmis kriminaalasja kohtusse saatma.

„Mõistame kõrgendatud avalikku huvi ning pärast kriminaalasja kohtusse saatmist oleme valmis selle sisu rohkem avama,“ lubas Filippova.

Jõhvi Pargi Keskuse omanikud ja juhid.  Foto: Miguel Alvarez

Jõhvi kaubakeskust arendavad Eesti esirikkad

Jõhvi Pargi Arenduse enamusosalus kuulub tütarfirmade kaudu suurele kinnisvarakontsernile EKE Invest. Kontserni suuremad omanikud on mitmed Äripäeva rikaste edetabelisse kuuluvad ettevõtjad nagu Koit Uus, Tiina Kirsme, Endel Palla, Aleksander Pajuri, Toomas Arumäe ja Härmo Lehtsalu.

Koit Uus kuulub Eesti saja rikkama inimese hulka, Äripäeva Rikaste TOPis oli ta tänavu 98. kohal ligi 27 miljoni euroga. Uus tegutseb mitmel rindel, näiteks on ta Haapsalu Uksetehase suuromanik.

Tiina Kirsme oli tänavu esimest korda Äripäeva rikaste edetabelis (148. kohal 16,7 miljoni euroga), kuna ta omandas oma mullu surnud abikaasa Lembit Kirsme äriosalused. Kirsme on Harju KEKi enamusaktsionär. Harju KEKi kaudu kuulubki Kirsme ka EKE Investi omanike sekka, samuti on Harju KEK näiteks ka börsifirma Harju Elekter suurim aktsionär.

Endel Palla oli tänavu Äripäeva rikaste edetabelis 241. kohal 11 miljoni euroga. Palla on Harju KEKi suuruselt teine aktsionär ning ta on aktiivne ka Harju Elektri juhtimise juures.

Aleksander Pajuri platseerus viimases Rikaste TOPis 358. kohal 7,5 miljoni eurose varaga. Ta on kuulunud Glaskeki omanike hulka, kuid praegu tuleb tema rikkus peamiselt Mõigu Ehituskoondisest ja Beroliinast, mis omab osalust Pärnu sanatooriumis Tervis. Pajuri on mh aktiivne investor Tallinna börsil ja sellega on ta ka Äripäeva investorite edetabelis kõrgel kohal.

Toomas Arumäe Mõigu Ehituskoondise teise suurema omanikuna oli tänavuses rikaste edetabelis 441. kohal 6,1 miljoni eurose varaga.

Ka Mõigu Ehituskoondise kolmas suurem omanik Härmo Lehtsalu kuulub rikaste edetabelisse, tema platseerus tänavu 7,8 miljoni euroga 341. kohale. Koos Pajuriga on ka Lehtsalu üks Glaskeki endiseid omanikke. Lisaks kinnisvarale tegeleb Lehtsalu tööstuskaupade tootmise ja kaubandusega.

EKE Investi äripartner Jõhvi Pargi Arenduses on Ehituse ABC kaupluseketi üles ehitanud Dmitri Drajev. Kusjuures EKE Invest ja Drajev olid aastaid tagasi kaasomanikud ka Ehituse ABC omanikfirmas. Oma osalused ehituskaupade jaeketis müüsid nad 2008. aastal prantslaste Saint Gobainile.

Hetkel kuum