- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ESMi juht: Kreeka ehk ei kulutagi kogu raha ära
Mis aga puutub palju räägitud võlakergendusse, siis võib Kreeka loota vaid maksetähtaegade pikendamisele – võla nominaalsummat pole nõus keegi vähendama.
„Kreeka ei ole põhjatu must auk,“ ütles Regling, kes usub, et kui ellu viia õiged reformid, ei takista miski ka Kreekal taoliseks edulooks saamast, nagu on olnud teised kohanemisprogrammi läbi teinud riigid Iirimaaga eesotsas.
Reglingu sõnul on hea uudis, et Kreeka pankade rahavajadus on osutunud väiksemaks kui algselt rehkendatud 25 miljardit eurot. Praegu paistab, et rekapitaliseerimise vajadus jääb alla 10 miljardi euro piiri.
„See on üks põhjus, miks 86 miljardi suurust abiprogrammi ilmselt täismahus vaja ei lähe,“ ütles Regling.
Samuti on ESMi juht optimistlik, et Kreeka kolmanda abiprogrammiga liitub lõpuks ka IMF, mida nõuavad näiteks Saksamaa ja Soome. IMF on eeltingimuseks seadnud selle, et Kreeka võlg oleks jätkusuutlik. Kui IMF liituks, oleks euroala riikide osa abipaketis väiksem.
Kõnelused Kreeka võlavähenduse üle lükkuvad tulevasse aastasse. Regling nendib, et Kreeka on juba saanud olulist kergendust laenupuhkuse ja maksetähtaegade pikendamise näol, mistõttu laenude teenindamise kulud on Kreekal väiksemad kui paljudel teistel liikmesriikidel. Seda hoolimata asjaolust, et Kreeka võla tase SKPsse on juba 200% lähedal. Just neid teenindamise kulusid tulebki vaadata – lähemal kaheksal aastal on need minimaalsed. Läbirääkimised toimuksid selle üle, et laenude teenindamise kulud oleksid jätkusuutlikud ka n-ö keskmise pikkusega perspektiivis. Praegu toob abilaenude kasutamine, selle asemel et kõrge protsendiga turult laenata, Kreekale aastas vähemalt 8 miljardit eurot säästu.
„Nominaalsumma vähendamist ei tule,“ ütles Regling. Sellest on nüüd tema sõnul aru saanud ka Kreeka valitsus.
Viimati rehkendas IMF, et Kreeka võla jõukohaseks muutmiseks tuleks riigile anda 20 aastat maksepuhkust ning 40 aastat laenu tagasi maksmiseks. Reglingu sõnul on see vaid esialgne hinnang, mida pole lähemalt arutatud. Samal ajal on Kreeka majandus vahepeal oodatust tugevamat seisu näidanud – nii hinnatakse tuleva aasta alguses võla jätkusuutlikkust uuesti.
Küsimuse peale, kui edukas Kreeka siis oma reformidega olnud on, vastas Regling, et OECD riikidest pole ükski teine riik nii palju struktuurseid reforme läbi viinud kui Kreeka. Samas on Kreeka pensionisüsteem jätkuvalt ELis kõige kulukam ning ka maksude kogumine tahab jätkuvalt tõhustamist.
Kreeka lahkumist euroalast praegu ükski stsenaarium ette ei näe. Sõna "praegu" põhjendab Regling teoreetilise võimalusega, et üks rahaliidu riik teistega koostööst täielikult keeldub.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele