Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaata, mida lubab tuleva aasta riigieelarve

    Riigikogu võttis vastu tuleva aasta riigieelarve, mille maht on 8,9 miljardit eurot ja mida on 4,2 protsenti ehk 358 miljonit eurot rohkem kui sel aastal.Foto: PantherMedia /Scanpix

    Riigikogu kiitis eile õhtul heaks tuleva aasta riigieelarve, mille maht on 8,9 miljardit eurot ja mida on 4,2 protsenti ehk 358 miljonit eurot rohkem kui sel aastal.

    Tubakaaktsiisi tõstmine 8% alates 1.06.2016.

    Alkoholiaktsiisi tõstmine 15% alates 1.02.2016.

    Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil 1.02.2016.

    Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus.

    Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225 eurole kuus.

    Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32 eurolt 50 eurole erasektoris 1.01.2016.

    Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse soodustuse kaotamine sh B kat autokoolid) alates 1.01.2016.

    Füüsilise isiku tulumaksu maha arvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole alates 1.01.2016.

    Üüritulu maksustamine 80 protsendi ulatuses tulust alates 1.01.2016.

    Allikas: rahandusministeerium

    Järgmise aasta riigieelarve kulude kasv on 358 miljonit eurot ehk 4protsenti.
    Riikliku pensioni kasv on 88,9 miljonit eurot, ravikindlustusel 51,8 miljonit eurot, kaitsekuludel 37,1 miljonit eurot. See sisaldab 11 miljonit eurot liitlaste toetuseks vajaliku taristu rajamiseks.
    Teede ehituseks on 21 miljonit eurot, idapiiri kindlustamiseks 20 miljoni eurot, peretoetusteks 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitisteks 10,5 miljonit eurot.
    Seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamisega on eelarves ettenähtud ligikaudu 10 miljonit eurot.
    Valitsussektori investeeringud suurenevad koos investeeringutoetustega tänavusega võrreldes 22,5 protsenti ja ulatuvad 480 miljoni euroni. Majanduskasvu panustatakse ka läbi hariduse tähtsustamise. Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning teehoidu suunatakse kokku 307 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot rohkem kui sel aastal.
    Lisaks maksuvaba tulu tõstmisele 170 eurole kuus tõstetakse ka pensionide maksuvaba tulu 225 eurole kuus. Ette on nähtud lastetoetuste tõstmine 50 euroni ning kolmanda ja enama lapsega perele 100 euroni. Eelarve näeb ette tõsta õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti.

    Üldised näitajad uuel aastal

    Majanduskasv 2,6%.

    Inflatsioon taastub ja jõuab 2 protsendini.

    Keskmine palk tõuseb 4,5% 1096 euroni.

    Valitsussektori üldine palgafond ei kasva, ent prioriteetsetes sektorites on palgafondi kasv 4%.

    Keskmine pension tõuseb 5,7% 396 euroni.

    Riigieelarve tulude kasv on 3 protsenti, sh maksutulude kasv 5%.

    Riigieelarve kulude kasv on 4,2%.

    Allikas: rahandusministeerium

    Pikem eesmärk on tõsta õpetaja palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.
    Võrreldes tänavusega tõusevad pensionid ja panustatakse rohkem tervishoiule. Päevarahade maksuvabastuse piirmäära tõstetakse erasektoris 32 eurolt 50 eurole kuus. Ette on nähtud ka koolituskulude mahaarvamise piiramine, füüsilise isiku tulumaksu mahaarvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole ja üüritulu maksustamine 80 protsendi ulatusest tulust.
    Maksukoormus on stabiilne, 33,4 protsenti SKP-st. See sisaldab ka tööjõumaksete osakaalu langemise 0,3 protsenti. Keskmise palga tõusuks on ette nähtud 4,5 protsenti kuni 1096 euroni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Välisluure juht läheb RMK etteotsa Ministeerium otsib uut luurebossi
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmiseks juhiks saab tõenäoliselt pikaajaline välisluure juht Mikk Marran.
Nädala lood: ehitajad koondavad ja müüvad tehast, rõivamüüja läks pankrotti
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.