Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vihkab noori

    Kaur KenderFoto: Postimees

    Elukestev õpe, robotiseerumine, pensioniea nihutamine, emapalk, kolmanda lapse toetus – see kõik on nagu silikoonrinnad seksinukule, kirjutab kirjanik Kaur Kender.

    Kui võtta praegu 15-24aastaste inimeste arv ja ekstrapoleerida tuimalt, siis on aastal 2024 25–34aastaseid inimesi Eestis umbes 140 000. Ja aastal 2029 on neid ainult umbes 120 000. Mõtle korraks. 190 000 täna. Ja 14 aasta pärast ainult 120 000. Muidugi on see tuim arvutus. Elus tulevad ette mustad luiged. Sõjad. Katkud. Muu. See on küll kindel, et neid lapsi, kes on sündimata jäänud, enam sündida ei saa. Aeg on möödas.
    Praegu sünnib Eestis aastas kuskil 13 500 last aastas. Ja seda olukorras, kus 25-34aastaseid on ajalooliselt väga massiivselt. Mis sa arvad, kui palju sünnib lapsi 15 aasta pärast, kui 25-34aastaseid on kolmandiku võrra vähem? No vaat. Rein Taagepera kirjutas 2005 demograafilisest vetsupotist. Tead, mis: see on kohe käes.  
    Noori ei asenda miski
    Paljut ma ei tea. Aga seda tean, et inimesi, eriti noori inimesi, ei asenda mitte miski. Elukestev õpe. Robotiseerumine. Pensioniea nihutamine Surematu Kaštšei vanuseni. Emapalk. Kolmanda lapse toetus. See on kõik nagu silikoonrinnad seksinukule. See ei asenda noori.
    Ja pole mõtet sokkida, et Island saab hakkama 300 000 inimesega. Island on saar ja neil kasvab rahvaarv stabiilselt. Neil ei ole sellist struktuurset probleemi, et noorte arv läheneb üha kiiremini nullile ja pensionäre tuleb üha juurde.
    Mida siis teha? Reformierakonna poliitika on olnud suuresti ainuõige. Majandus kohendab ennast ise. Patsientide omaosalus meditsiinis tuleb teha suuremaks, et meditsiin oleks kättesaamatum. Hammaste raviks ei tohi raha eraldada, eriti vanadele, sest hammaste lagunemisest saavad alguse paljud tervisehädad, mis kiiremini hauda viivad. Ainult vanade kiire suremine saab kahandada noorte koormat.
    Tähtis on suunata raha rahvuslusse
    EV 100 tähistamine 24 miljoni euro eest aitab jätta ravimata kümnete tuhandete vanade inimeste hambad. Aga kui õnnelikud nad on pudistades: mu iffamaa, mu õnn ja lõõm! Selliseid asju on vaja massiivselt.
    Muidugi on jätkusuutmatud nii haridus-, kultuuri- kui sotsiaalpoliitika. Sest just umbes aastaks 2022 lõpeb ära Euroopa raha, mis praegu on üle 20% riigieelarvest. Aastaks 2022 peab olema surnud võimalikult palju praegu hiiglaslikust kultuuri- ja sotsiaaleelarvest raha saavaid inimesi. Sest teisiti ei jää see riik püsti. Aga mis meile siis lõpuks kõige tähtsam on? Ikka oma riik ju. Heil eestimeelne! Vanemate inimeste surmad tõstavad ka tohutult SKTd per capita, eks ju.
    Ma usun, et see surmade Excel on iga päev Taavi Rõivase ekraanil. Sest mitte miski muu kollapsist ei päästa. Noortele loota ei saa.
    Schengeni lagunemine on ainult hea uudis. Noored on nimelt sellised inimesed, kes on paindlikud. Neil on võita palju ja kaotada vähe. Nad saavad teha otsuse, et kuna nendesuguseid on siin üha vähem, siis viivad nad oma alles algava elu mujale. Ja see 120 000 25-34aastast inimest Eestis 2029 võib osutuda märjaks unenäoks, kui piirid jäävad lahti, nagu nad praegu on. Noored võivad lahkuda. Sest keskkond on üha kurjem.
    Vanad inimesed domineerivad ühiskonnas igal alal
    Seda nimetatakse ka konservatiivsuseks. Neid on ka üha rohkem. Mitte ükski noortele sobiv asi ei saa seaduseks. Ei samasooliste abielu lubamine, ei kanepi legaliseerimine. Mitte miski. Riik keskendub vanade rahustamisele. Aga noored saavad aru, et see on ainult Ida-Euroopa probleem. Ainult Poola, Ungari, Tšehhi ja teised, nende hulgas ka Eesti, on noortevaenulikud. UK, Kanada, USA aga mitte. Ka Saksamaa ja Rootsi veavad välja. Aga Ida-Euroopa ei vea. Ja Eesti on esimene doominokivi. Eestil on eksimisruumi kõige vähem. Meie riiklik kultuurieelarve on kõige suurem. Me oleme kõige konservatiivsemad.
    Mis sa arvad, mitu last sünnib Eestis aastal 2024, kui tuleb suur noorte väljaränne ja 25-34aastaseid inimesi jääb ainult 60 000? Siin võiks korra küsida, et kas meil oleks ikkagi pagulasi vaja. Eriti just majanduspagulasi, neid ettevõtlikke inimesi, kes on valmis rändama võõrasse riiki lihtsalt selleks, et paremini elada. Kas mitte just majanduspagulased ei meenuta meile kõige rohkem meie enda eesti noori, kes on siit aastatega ära läinud? Ja lähevad muudkui veel.
    Kas need noored, eriti noored mehed, kui nad tuleksid 5000-10 000 kaupa aastas, ei suudaks tagada seda, et riigil ei tuleks vanu inimesi lihtsalt surnuks piinata? Aga see on ju absurd.
    Kuid numbrid on sellised. See ei lähe ilusamaks. Kaugemale aga küll. Iga valimistsükliga muutub riik konservatiivsemaks, kurjemaks ja noorte- ja eluvaenulikumaks. Pensione tuleb tõsta! Seega, ma arvan, et midagi ei ole teha. Vanade mäss, sel päeval, kui nad saavad aru oma saatusest, saab olema groteskne ja naeruväärne. Aga viljatu. Sest noori ei asenda mitte miski.  
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.