Uudised
Sirje Rank
17. detsember 2015 kell 9:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nord Streami teema läheb Ülemkogul kuumaks

Torud 2011. a valminud esimesele Nord Streami gaasijuhtmeleFoto: Scanpix/REuters

Gazpromi kavast laiendada Läänemere alla rajatud gaasitoru Nord Stream veel ühe gaasijuhtmega Nord Stream 2, mis võimaldaks Venemaal gaasitransiit Ukrainast ja teistest Ida-Euroopa riikidest ümber suunata, on saanud täna Brüsselis algaval Ülemkogul kõrgeimal poliitilisel tasandil arutlusteema.

Gaasitoru laienduse vastu on grupp Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kes rõhutavad, et toru on vastuolus ELi seatud eesmärkidega vähendada energiasõltuvust ühest tarnijast. Neile riikidele on see eelkõige turvarisk - alternatiivne transpordikanal Vene gaasile muudab riigid liigselt sõltuvaks Venemaa suvast. Tahan – müün gaasi, tahan – ei müü.

Ka väheneks nii Ukraina strateegiline tähtsus transiidiriigina ning majandusraskustes riik jääks ilma olulisest transiiditulust. Kui Ukraina hakkas Venemaa gaasi ostma teiste ELi riikide kaudu, üritas Gazprom seda takistada. Uus torujuhe võimaldaks Ida-Euroopal gaasi osta ka Saksamaalt, kuid mis garanteerib, et Venemaa Saksamaale sellise lisakoguse müüb või et Saksamaa tahab gaasi müüa, kui Venemaa selle vastu on, arutles USA Atlandi Nõukogu teadur Alan Riley ajalehes Wall Street Journal ilmunud arvamusartiklis.

Torujuhtme teravate kriitikute seas on ka USA valitsus.

Poliitiline agenda

„Mina näen vaid laiaulatuslikku poliitilist agendat iga hinna eest Ukrainast kui transiidiriigist lahti saada, maksku see, mis maksab,“ ütles WSJ-le USA rahvusvaheliste energiasuhete eriesindaja Amos Hochstein. „Riigina, mis on oma idaosas silmitsi Venemaa sõjalise agressiooniga, oleksin ma väga mures, et see on katse õõnestada mittesõjalisel moel riigi majanduslikku stabiilsust.“ Aastas saab Ukraina Gazpromilt transiiditulisd ca 2 miljardit dollarit.

„Nord Stream 2 on meie kõige suurem mure praegu,“ ütles kolmapäeval Brüsselis olnud Ukraina president Petro Porošenko, hoiatades, et ELi toetus torujuhtmele võib pingestada suhteid Ukrainaga.

Toru vastaste leeriga on liitunud Itaalia peaminister Matteo Renzi, kes kritiseerib, et Saksamaa on oma majandushuvid seadnud kõrgemale ELi ühisest diplomaatiast, mis üritab Venemaa vastu suunatud majandussanktsioonide survel leida lahendust Ukraina kriisile. Küsimusi tekitab ka see, kuidas ELi reeglid seiskasid Venemaa Lõuna-Euroopa kaudu kulgenema pidanud gaasitoru South Stream ehitamise, kuid millegipärast Nord Streamini ei küüni.

Itaalia, Poola ja veel viis riiki on nõudnud, et teema võetaks täna algaval Ülemkogul lauale. Midagi enamat poliitilise sõnumi lähetamisest tippkohtumine siiski teha ei saa.

„Me tahame, et meid kuuldaks, ning me loodame, et seda sõnumit võetakse arvesse. Eelkõige ootame seda kantslerilt (Saksamaa kantsler Angela Merkel - toim),“ tsiteeris WSJ üht Slovakkia diplomaati. Slovakkia on üks riikidest, kes novembri lõpus Ülemkogu presidendile Donald Tuskile läkitatud kirjas torujuhtme üle muret väljendas.

Nord Stream 2 projekti osanikud on Gazprom 50%ga ning Prantsusmaa Engie, Austria OMV, Royal Dutch Shell ja Saksamaa BASF ja E.ON kõik 10%ga.
Umbes kolmandik Venemaa gaasi ekspordist jõuab Euroopasse Ukraina kaudu. Seda on umbes poole vähem kui enne Nord Streami esimse gaasitoru rajamist. Olemasolev torujuhe töötab vaid poole võimsusega, mille tõttu on lisatoru rajamisel tõenäolisemad geopoliitilised põhjused.
NordStreami uus torujuhe käivituks 2019. aastal, mil lõpeb Venemaa tarneleping Ukrainaga.

Puhas äriprojekt

Osa riike nagu Soome ei pea sellise teema arutamist peaministrite tasandil üldse vajalikuks, kirjutas Kauppalehti. Nii Soome kui ka Saksamaa leiavad, et tegemist on puhtalt äriprojektiga ning selle peaministrite lauale toomine politiseerib projekti liialt. Saksamaa majandusminister Sigmar Gabriel on lubanud projekti igasuguse poliitilise sekkumise eest kaitsta. Ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on rõhutanud, et tegemist on äriprojektiga, mis peab vaid vastama ELi ühisturu reeglitele. See on ka Angela Merkeli seisukoht.

Nord Strem 2 pressiesindaja kommenteeris WSJ-le, et vähenev tootmine Euroopas ning kasvav nõudlus gaasi järele irregulaarse taastuvenergia tootmise tasakaalustamiseks tekitab lähikümnenditel impordivajaduse 140-150 miljardit kuupmeetrit gaasi. See tagaks piisava rakenduse kõigile olemasolevatele torujuhtmetele.

Euroopa Komisjon sellist tarbimise kasvu ette ei näe, ütles energiavolinik Miguel Arias Canete. Nii ei oleks see sellisel juhul piisav põhjendus uue torujuhtme rajamiseks.

Vaidlus on tõstatanud küsimuse, kas ELi institutsioonidel on piisavalt volitusi ELi energiajulgeoleku kaitseks liikmesriikide ja ärihuvide surve eest. ELi energiavolinik sai torujuhtme laiendamise kavadest teada meedia vahendusel. Nii on kavandamisel regulatsioonid, mis nõuavad edaspidi komisjoni teavitamist, kui mingi projekt võiks kahjustada ELi energiajulgeolekut. Komisjoni varasema ettepaneku energiafirmade äritehingud eelnevalt üle vaadata heitsid liikmesriigid märtsis kõrvale.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Euroopa Komisjon