Tööjõumakse ei maksa tuhanded

Eelmise aasta lõpus lõid kolm OÜtamise vastast kohtuotsust käima tulise OÜ temaatika, mille peale asus maksuamet korda majja lööma. Sihikule võeti ettevõtted, kes tegelikku püsivat töösuhet paberitel teenuse osutamisena näitasid. Kohtulahendite järgi töötati välja ka vastav juhend, kuidas täpselt ettevõtted käituma peaksid, et neid varjatud töösuhtega tööjõumaksude tasumisest viilimises ei saaks süüdistada.

Eelmise aasta esimese kolme kvartali kokkuvõtte järgi ei tasunud tööjõumakse 23 192 ettevõtet. Nende seas on nii äriühinguid, mitteresidentidele kuuluvaid ettevõtteid kui ka riigiasutusi. Paljud neist on ettevõtted, kus aktiivset tegevust ei toimugi või kus pole töötajaid, kellele tasu maksta. Siiski on nende seas ka neid, kes aktiivset töötegemist varjavad ja tehtud töö eest teenitud tulu pealt maksudega mängivad.

Kahe kuuga 102 OÜtajat

Maksuamet alustas sügisel OÜtamist rangemalt kontrollima, tänu millele on oktoobris ja novembris lisandunud 102 uut töötasu või juhatuse liikme tasu saajat. Kokku on uute ausate maksumaksjate pealt riigikassasse jõudnud juba 90 000 eurot.

Maksuamet on senimaani ühendust võtnud paarisaja suurema ettevõtte ja kontserniga. Maksuameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul on paljud neist praeguseks oma senise töökorralduse üle vaadanud. Samas nentis ta, et ette on tulnud ka juhtumeid, kus on hakatud uusi meetodeid välja mõtlema, et makse siiski mitte maksta.

Pärast OÜde teema aktuaalseks muutumist on ettevõtjad ka ise murelikumaks muutunud ja maksuameti poole pöördunud. Iga päev kohtutakse maksuameti teenindusbüroodes 1-2 ettevõtjaga ja neile lisanduvad kirja ja telefoni teel nõustatud ettevõtjad.

„Ettevõtjad on pigem olnud positiivselt meelestatud,“ ütles Aasmäe. „Tervitatavaks on peetud, et me suuname isikuid muutma oma käitumist,“ lisas ta. Aasmäe sõnul ei tule maksuameti pöördumine paljudele üllatusena ja koostööd tehakse meeleldi. Seda peamiselt seepärast, et OÜ teema on meedias teravalt õhus olnud.

Maksuamet plaanib jätkata nõustamistega ja anda ettevõtjatele muudatuste tegemiseks aega. Kui ettevõtja nõustamisele vaatamata jätkab maksudega mängimist, on maksuametil võimalik alustada kontrolli.

Vananenud maksusüsteem

Reformierakondlasest riigikogu liige, endine maksuameti juht Aivar Sõerd ütles, et äriühinguna tegutsedes on mõnikord kasulikum teenitud tulu töötasu asemel kapitalituluna näidata, mis ongi tööjõumaksude ja OÜde probleem. Ta lisas, et kindlasti on suur hulk ühemehe äriühinguid tehtud vara ja investeeringute hoidmiseks, mis teebki nende tulu kapitalituluks. Küll aga on Sõerdi hinnangul vaja ümber teha see OÜde maksusüsteemi osa, mis puudutab tõelise töösuhte varjamist äriühinguga. „See osa ei ole korras,“ ütles ta.

Sõerdil on ka endal juba 2006. aastast osaühing Ranna Konsult, kus pole töötajaid olnud ja mille teenitud tulu on olnud ainult kapitalitulu. Ettevõte tegeleb kinnisvara ja investeerimisega ja teenis 2014. aastal kasumit 13 106 eurot. Jaotamata kasumit on ettevõttesse kogunenud ligi 55 000 eurot.

Sõerd märkis, et Eesti maksusüsteemi põhijooned kujundati 1994. aasta maksureformiga, kuid sellest ajast on majanduskeskkond põhjalikult muutunud. „Maksusüsteem ei ole kivisse raiutud, ka see vajab moderniseerimist, seda eelkõige konkurentsivõime seisukohast,“ ütles ta. Sõerd leiab, et Eesti maksusüsteem pole dividendide maksustamisel enam ammu konkurentsivõimeline. „Sotsiaalmaks oleks vaja vähemalt osaliselt teha töötaja maksuks ja tööjõumakse tuleks tervikuna langetada,“ rääkis ta. Samuti tuleks suurtootjatel langetada energiamakse.

Maksustada tootlikkuse järgi

„OÜdel on vaja reegleid, et eristada kapitalitulu ja palgatulu,“ ütles Sõerd. Kapitalitulu on tulu investeeritud kapitalilt passiivses vormis, töösuhe aga aktiivne tegevus, mis on reeglina tööandja antud ja poolte vahel kokku lepitud tööülesandeid täites.

Sõerd pakkus välja, et üks võimalus oleks mõistliku tootluse kriteeriumi rakendamine. Ta märkis, et olemuslikult on kapitalitulu saamiseks vaja osaühingusse panna kapitali. Selleks tuleb arvestada, kui palju on investeeritud ja akumuleeritud kapitali, ning arvutada sellelt summalt mõistlik tootlus. „Aluseks võib olla kas või näiteks kohaliku väärtpaberituru dividenditootlus pluss mingi marginaal. Investeeritud kapitali aastane tootlus oleks see piirsumma, mis välistatakse sotsiaalmaksukohustusest,“ selgitas Sõerd, lisades, et mingil kujul on sarnase süsteemi rakendanud ka Soome ja Rootsi. 

Sõerd lisas, et tootluse kriteeriumi rakendamine on ainult üks võimalus, kuid ainet aruteludeks, kuidas kehtivat süsteemi muuta, oleks kindlasti veel. „See oleks kehv lahendus, kui kogu asi jääks vaid kohtulahendite kujundada. Kohtupraktika kujunemine kestab palju aastaid, seni valitsevad aga määramatus, maksuriskid ja ebaõiglane konkurents,“ ütles ta.

Sester: pole põhjust OÜsid umbusaldada

Rahandusminister Sven Sester ütles, et ettevõtjana tegutsemist tuleb soosida, sest sellest on kasu kogu ühiskonnale. Üldises plaanis on tema sõnul küsimus selles, kuidas jagada hariduse, tervishoiu, pensionide ja muude riigi funktsioonidega seotud kulud õiglaselt kodanike vahel nii, et ettevõtlusaktiivsus kasvaks. „Osaühing, nagu teisedki äriühingute liigid, on seaduslik äritegevuse vorm. Ei ole põhjust suhtuda umbusuga osaühingusse kui tegevusvormi või ettevõtjatesse, kes selles vormis tegutsevad,“ ütles ta.

Sester märkis, et mida üheselt mõistetavam on seaduslik maksukäitumine, seda lihtsam on nii makse tasuda kui ka nende tasumist kontrollida. Maksuameti koostatud juhendi kohta ütles ta, et sellele on ettepanekuid teinud ka ettevõtlusorganisatsioonid ja need täiendused on operatiivselt sisse viidud. „Loodan, et selline koostöö parandab maksude laekumist ja tagab ettevõtete võrdsema konkurentsikeskkonna,“ ütles ta.