Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Schengen: Euroopa püüab välispiiri pidama saada

    Saksamaa kantsler Angela Merkel Londonis doonorite konverentsil, kus koguti vahendeid süürlaste abistamiseks kodumaal ja pagulaslaagrites.Foto: EPA

    Süüriast terendav uus pagulaste laine sunnib Euroopat pingutama, et oma piirideta ühisturgu kaitsta, mille kollapsil oleks tugev negatiivne mõju Euroopa majandusele ja koostööle tervikuna.

    Laupäeval kohtusid Amsterdamis Türgi ja Euroopa Liidu välisministrid. Arutati olukorda Türgi-Süüria piiril, kuhu Süüria valitsusvägede pealetung Aleppole Venemaa õhurünnakute toel on kokku toonud kümneid tuhandeid uusi pagulasi. Samuti arutasid Euroopa ministrid, kuidas pagulaste tulv Schengeni viisavaba ruumi välispiiril kontrolli alla saada.
    Koostöö Türgiga
    Euroopa jaoks on lahenduses kesksel kohal koostöö Türgiga, kes peaks pidurdama pagulaste edasi liikumist Euroopa Liitu. Euroopa Liit on Türgile eraldanud 3 miljardit eurot, et parandada süürlaste elamistingimusi Türgis kohapeal. Kuid, nagu tuletas nädalavahetusel meelde Saksamaa kantsler Angela Merkel, oli kokkuleppe osaks ka pagulaste ümberasustamine Euroopasse otse Türgis asuvatest pagulaslaagritest, et Türgi koormat kergendada. Türki on juba saabunud 2,5 miljonit Süüria pagulast.
    „Kui me tahame peatada illegaalse rände ja inimsmugeldamise, tuleb meil nõustuda pagulaskvootidega ja anda oma osa kokkuleppest,“ ütles Merkel oma iganädalases pöördumises veebi vahendusel. „Euroopa ei saa sellest kõrvale jääda.“
    Merkel sõidab homme Ankarasse, et pidada kõnelusi Türgi valitsusega.
    „Me peame kaitsma oma välispiiri, kui tahame, et Schengen säiliks,“ ütles Merkel. „Ja kui me ei suuda seda kaitsta, siis on see suur vaba liikumise piirkond, meie siseturg, mis on meie jõukuse alus, ohus, mida meil tuleb vältida,“ vahendas Merkeli sõnu agentuur Bloomberg.
    Läinud nädalal ELi uue majandusprognoosi avaldanud Euroopa Komisjon hoiatas, et piiride taastamine Schengenis seab ohtu Euroopa majanduskasvu toibumise.

    Aastas ületatakse Schengeni sisepiire vähemalt 1,3 miljardit korda, 57 miljonit veokit transpordib kaupu 2,8 triljoni euro väärtuses.

    Üksi lennureisijate arvele langeb aastas ELi sees 560 miljonit piiriületust, mis piiride taastamisel eeldaks ressursse dokumendikontrolliks.

    Kui võtta veoki kohta täiendavaks viivituseks piiril 1 tund, tähendab see ELi autovedajatele aastas 3 miljardit eurot lisakulu, rehkendab Saksa vedajate assotsiatsioon DSLV.

    Kiiresti rikneva kauba vedajad peavad ümber mõtlema logistika ja ladustamise ja tegema vastavad investeeringud – siin oleks üksi Saksamaa puhul lisakulud 10 mld eurot aastas, hindab Sakamaa kaubanduskoda.

    Veelgi rängem oleks Schengeni kollapsi poliitiline mõju Euroopa koostöö kuvandile.  

    Allikas: The Economist

    Soome valmis kaaluma suuremat kvooti
    Eile ütles Soome peaminister Juha Sipilä, et on valmis kaaluma kvoodipagulaste arvu suurendamist, kui vaid Euroopa ja ÜRO pagulaste tulva kontrolli alla saaksid. Praegu on Soome plaan Türgi pagulaslaagritest sel aastal vastu võtta 600 pagulast. „Pagulaskvooti on võimalik suurendada, kui kontrollimatu pagulaste tulv on kontrolli alla saadud ja Schengeni välispiirid peavad,“ ütles Sipilä Soome päevalehele Helsingin Sanomat.
    Soome siseminister Petteri Orpo arvas, et Soome pagulaskvoot võiks edaspidi isegi kordades suureneda. „Kui Euroopa Liidul õnnestub kevadel välispiiride valve toimima saada ja illegaalselt Euroopasse saabuvate asüülitaotlejate hulk väheneb ja see olukord püsib, siis peaks kogu Euroopa oma pagulaskvooti suurendama. Soome sealhulgas,“ ütles Orpo. See on parem väljavaade, kui praegu illegaalselt riiki saabunud 30 000 pagulast.
    Taani peaminister Lars Loekke Rasmussen aga märkis, et kui Euroopa Liit oma välispiiri pidama ei saa, siis võiksid Põhjamaad kaaluda ühiselt oma piiri kaitset. Vastasel juhul tuleb kahju kanda olukorrast, kus Põhjala riikide vahele on korraga jälle piirid tekkinud, ütles ta Taani raadio uudistele.
    Taani ja Rootsi vaheline Öresundi sild ehitati ühise majandusruumi tekkeks, kuid nüüd pikendab piiril taastunud dokumendikontroll teise riiki tööl käijate teeloleku aega mõlemas suunas 30-45 minutit.
    Ühe võimalusena välispiiri tugevdamiseks arutasid ministrid täiendava abi saatmist - kas lisa piirivalvejõudude või isegi sõdurite näol - Makedooniale, mis ei ole Euroopa Liidu riik, kuid millest on saanud oluline transiidiriik Kreeka kaudu saabuvatele pagulastele.
    „Kui Kreeka ei ole valmis või võimeline Schengeni tsooni kaitsma ja keeldub ELilt abi vastu võtmast, siis on meil vaja uut kaitseliini, mis on ilmselgelt Makedoonia ja Bulgaaria,“ ütles Ungari välisminister Peter Szijjarto agentuuri AP vahendusel.
    Kreeka kaudu on aasta algusest Euroopasse saabunud 67 000 pagulast. Juba lähinädalatel võib tulijate hulk kasvada, kui sõjategevus Süürias veelgi ägeneb. Sel põhjusel jäid läinud nädalal katki Genfis kavandatud rahukõnelused. Aleppo vallutamine annaks Süüria režiimile, Venemaale ja Iraanile Süüria tuleviku otsustamisel suurema kaalu, kommenteeris agentuurile Bloomberg Ankara mõttekoja analüütik Nihat Ali Ozcan pealetungi tagamaid.
    Türgi on riiki lubanud juba 5000 Aleppost põgenenud inimest. „Veel 50 000-55 000 on teel,“ ütles Amsterdamis Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu.  
    Euroopas toimusid laupäeval mitmes linnas aga meeleavaldused nii pagulaste vastuvõtmise poolt kui ka vastu. EKRE eestvedamisel protestis kümmekond inimest ka Tallinnas Vabaduse väljakul.
    Käega katsutav kasu
    Brüsseli mõttekoja CEPS teadur Daniel Gros joonib alla, et Schengeni viisavaba ruum ei ole sündinud mõne poliitiku kapriisist, vaid sellest, et piirikontrolli kaotamisest saadi reaalne kokkuhoid ja majanduslik kasu.
    Prantsuse valitsuse mõttekoda France Strategie hindas äsja, et piirikontrolli taastamine Schengeni ruumis vähendaks piirkonna riikide vahel kaubandust 10-20% ja lõikaks SKPst 100 miljardit eurot ehk 0,8%. Suurima löögi saaksid turism, ühest riigist teise tööle käimine ja kaubaveod. Kui Schengen kokku kukub, on mõju võrreldav kaubandusele 3% maksu kehtestamisega.
    Ent nii nagu rahaliit, sündis ka Schengeni koostöö poolikuna – ilma ühise mehhanismita välispiiri kaitseks. Nüüd üritatakse – suurema või vähema eduga – seda luua. Ja kui mõni riik, nt Kreeka, seda ei soovi, on räägitud isegi võimalusest need riigid Schengenist välja arvata.
    „Reaalne kasu Euroopa integratsioonist ei tule seega enam paljalt ELi liikmelisusest, vaid osalemisest erinevates koostöögruppides nagu rahaliit või Schengen,“ märkis Gros.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Markus Villig kihutas Boltiga miljardäriks "Markus peab pidevalt teisi järele ootama"
Tehnoloogiaettevõte Bolt kasvab asutaja Markus Villigu juhtimisel kiires tempos, sest investorid usaldavad Villigut ja tema visiooni. Uurisimegi lähemalt, kuidas värskel miljardäril see kõik õnnestub.
Tehnoloogiaettevõte Bolt kasvab asutaja Markus Villigu juhtimisel kiires tempos, sest investorid usaldavad Villigut ja tema visiooni. Uurisimegi lähemalt, kuidas värskel miljardäril see kõik õnnestub.
EKP juht: võlakirju ei müü enne kui intressimäär normaalne
Euroopa keskpanga presidendi Christine Lagarde sõnul ei hakka keskpank tegelema kogunenud võlakirjaportfelliga enne kui intressimäärad on normaliseerunud.
Euroopa keskpanga presidendi Christine Lagarde sõnul ei hakka keskpank tegelema kogunenud võlakirjaportfelliga enne kui intressimäärad on normaliseerunud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.